Alustasime loovustundide 13. hooajaga
              
              -
              
            
          Hooaja järjekorranumber kõlab küll uskumatult, aga ikka on enne esimesi tunde ärevus sees ja tunne nagu poleks kunagi varem midagi sellist teinud. Pigem tore tunne :). 
Alustuseks nimede statistikat ka: eelmisel aastal olid popimad nimed vaieldamatult Karl ja Hugo, aga sel aastal on hoopis teistsugune aasta. Karlidega on sedasi, et neid on ainult üks ja seda ka koos teise nimega. Hugosid on juba rohkem - 3. See-eest on meil ka näiteks 3 Maru, 2 Valterit, 3 Oskarit, 3 Hen(d)rikut. Vahva!
Tegevustega hakkasime üsna lihtsalt ja tagasihoidlikult pihta. 
Ergutasime meeli riisi ja kruubiga - katsusime, vaatasime, kuulasime, 
nuusutasime ja ikka maitsesime ka. Kasutasime riisi ja kruubi tõstmiseks
 lisaks kätele ka lusikaid. Tõsta sai niisama ja koonusekujulise tuutu 
sisse, mille otsas oli auk - tore oli vaadata, kuulata ja oma käe peal 
tunda, kuidas riis/kruup välja sajab. Lisaks on tõstmise mäng hea 
silma-käe koostööle.
 Kui terve ilm hakkas juba riisi ja kruupi
 täis saama, läks ülesanne keerulisemaks: riis ja kruup tuli saada 
õhupalli sisse, selle sama koonuse abil. Muidugi oli ka emme või issi 
abi vaja. Riisi täis õhupallid hakkasid lapse käest riisi sisse 
potsatama, justkui õunad puu otsast, nii sai terve keha tööle panna. 
Mõned neist kadusid ka riisi sisse ära, siis oli põnev palle jälle üles 
otsida. 
Samamoodi potsatades asusime kunstima. Kõigepealt potsatasime sama palliga kliistrit paberile. Ei saanud jätta võimalust kasutamata ja kliistris ka oma käte ja jalgadega lustida. Nii sai kogeda kuiva ja teralise järel midagi märga (sooja) ja hästi libedat.
Samamoodi potsatades asusime kunstima. Kõigepealt potsatasime sama palliga kliistrit paberile. Ei saanud jätta võimalust kasutamata ja kliistris ka oma käte ja jalgadega lustida. Nii sai kogeda kuiva ja teralise järel midagi märga (sooja) ja hästi libedat.
Seejärel
 läks mäng jälle kuivemaks - võtsime kätte rohelise paberi ja asusime 
seda rebima ja paberile lennutama - tänu kliistrile jäi see kõik kenasti
 paberile kinni, moodustades justkui pehme murupadja, mis puu all 
potsatavaid õunu püüab. Peale seda võtsimegi jälle pallid appi ja 
potsatasime piltile seekord punast värvi kliistrit. Lõpetuseks pusisid 
emmed-issid õhupallid lahti ja riis pääseski välja, otse topsi, punase 
kliistri sisse. Riisi-kliistri segu potsatas lusika abil pildile ja 
nägid välja nagu suured potsakad õunad. 
Suurte (3-5a) laste tunnis hakkame sel hooajal tegema kunsti ja teadust :). Ühel nädalal üht ja teisel nädalal teist. 
Alustasime kunstiga. Käisime väikesel virtuaalsel kunstinäitusel ja vaatasime tervelt ühte pilti.
Alustasime kunstiga. Käisime väikesel virtuaalsel kunstinäitusel ja vaatasime tervelt ühte pilti.
Tunnete ära, eks? Claude Monet "Jaapani sild". 
Uurisime pildi värve ja asju pildil mõne sõnaga rääkisime ka kunstikust ja pildi sünniloost. Seejärel ei teinud muud, kui ei proovisime seda ise ka teha. Selle järgi, mida mäletasime :). Selleks olid varuks mõned lihtsad, lapse joonistusoskusele vastavad nipid, mida sai ära kasutada ja samm-sammult edasi minna.
Uurisime pildi värve ja asju pildil mõne sõnaga rääkisime ka kunstikust ja pildi sünniloost. Seejärel ei teinud muud, kui ei proovisime seda ise ka teha. Selle järgi, mida mäletasime :). Selleks olid varuks mõned lihtsad, lapse joonistusoskusele vastavad nipid, mida sai ära kasutada ja samm-sammult edasi minna.
Tundus, et lapsed nautisid väikesteks kunstnikeks kehastumist. 
      
      
      
      
      
      
      
Lisa kommentaar