Lumeigatsus

-
Aasta algus on  meil Haldjapere loovustundides möödunud suuresti lund igatsedes. Kõigepeale aastavahetuse ilutulestikku meenutades ja siis ikkagi lund igatsedes ja võludes. Kogu selle võlumise peale hakkas ühel hommikul korraks lausa lund sadama. Tegelikult oli see vist lausa selle talve lumetorm. Põhiliselt võlusime lund tuppa ja see meil õnnestus ka.
Esimesel nädalal võtsime välja kõik kausid ja topsikud, mis me leidsime - lusikatest rääkimata - ja asusime kraami kokku tõstma. Vaja läks natuke soodat või natuke  palju maisitärklist ja siis törtsuke dušigeeli. Kui alguses oli kõik kuiv ja lendlev, mõnus sõrmede vahelt pudistada, siis hiljme niiske ja külm. Nagu lumi peaksi olema. Mis eriti tore - nagu sulalumi - see hakkas kokku ka. Et see kõik oligi nii tore, siis suurem rõhk läks muidugi mängu peale. Valmis saanud lume seest sai otsida asju, seda sai "lumesahaga" hunnikusse lükata, laiali ajada, tõsta. Selle sees sai autodega sõita, sellest sai ehitada. Mis sa hind veel oskad tahta. Kui jaksu ja materjali üle jäi, siis lisasime veel valget näpuvärvi ja habemeajamisvahtu, et kogu toredust natuke ka pildile maalida.

Suuremate laste tunnis tegime samade vahenditega limataolst massi ja sellest omakorda Miro-taolisi fantaasiategelasi.

Sellest järgmise nädala tunniks oli Haldjapere Stuudio lae alla tekkinud suur lumepilv - selline paberist, mida sai emme-issi abiga lahti tuustida. Lõpuks oli kogu põrand paberiribasid täis. Oh, seda tralli! Jälle sai mängida. Seekord lausa üleni. Paberiribad oli jälle nagu mängulumi, mille sees sai sahistada, peitu pugeda, seda lennutada, paberi sisse asju peita. Paberit kokku pigistades sai sellest ka palle teha ja ehitada. Siis katsetasime paberiribasid ka näpitsatega tõsta ja mahutada seda väiksesse topsi. Peale seda mahutasime selle suurde kasti ning kes tahtis mahutas ennast koos paberiga kasti. Lausa mitu last mahtus.

Peale kuiva mängu, tegime kõik jälle märjaks ehk et tõime põrandale suured vannid  natukese vee ja palju vahuga. Svammid muidugi ka! Kuidas siis muidu vett tõsta vahtu juurde tekitada. Nuustikud annavad hea võimalus kätele trenni teha - kastad selle muudkui vette ja pigistad oma väikesesse kaussi veest tühjaks. Nii umbes 200 korda järjest. Me ei jätnud ka paberit vette panemata muidugi, sest märjast paberist saab ju veel rohkem asju ehitada, iseasi kas jõudis :).

Suuremate (3-5a) laste tunnis tegime erinevatest papist ja plastikesemetest skulptuure.
Eelmine
SI-NI-NE
Järgmine
Püsti ja pikali, pikali ja püsti

Lisa kommentaar

Email again: