Alustasime vihmahäältest. Püüdsime kuulata üksikute vihmapiiskade langemist - selleks kasutasime mullikilet. Paitasime kilet, tunnetasime mulle ja emmed-issid aitasid mulle katki pigistada. Mõned pisikesed said juba ise pigistamisega hakkama.
Edasi läks vihmasabin kõvemaks - väikese plasttopsi sees oli siniseks värvitud riis, mida näppudega sai tõstetud plekktopsi. Iga riisitera, mis topsi kukkus tekitas aga vihmasabina heli. Ja mida rohkem korraga topsi kukkus, seda tugevam oli vihmasabina heli. Lõpuks lausa ladistas, kui lapsed raputasid topsis olevaid terasid.
Siis aga läks meil olemine märjaks. Katsusime topsis olevat vett. Kel läks eriti hästi, istus juba mõne sekundi pärast keset vihmalompi:) Võtsime vihmaheli tegemiseks appi pipetid, millest vett välja veega täidetud topsi sisse pigistades tuli kuuldavale PLÄRTS. Nagu valaks keegi taevast ämbriga vett alla. Nii ju öeldakse, kui sadu eriti tugev on:)

Hääled kuulatud, asusime vihma pildile panema. Jätkasime pipetiga tilgutamist. Nüüd paberi peale. Kes ise veel pipetti täita ei osanud, sellel emme-issi aitas. Paberile oli joonistatud kaks kujundit, mis meenutasid tilka - üks suur, teine väike (suuremad lapsed proovisid ise tilkasid joonistada. Nüüd oli tore mängida mängu, et kas õnnestub veepiisad 2 tilga sisse saada. Ega see alati ju ei õnnestunud, sest vihmasadu oli kohati väga tugev ja nii märgus kogu paber. Kel sõrmed pipeti pigistamisest ära väsisid, hakkas juba eelnevalt heli tekitamisel kasutusel olnud terasid pildile panema. Proovisime ka neid kujundite sisse saada. Kui terad vees ligunesid ja lapsed neid käega paitasid, siis hakkas paber värvuma siniseks. Lisasime sinist värvi ka veel sinise kreppaberiga, millega sai mõnusasti mööda paberit ringi sõita. 

KÕige lõpuks tuli vihma värv - sinine. Uudistasime seda värvialusel, proovisime sõrmega pildile panna, isegi mööda kujundite serva liuglesime värvise näpuga. Lõpuks võtsime ka pisikesed vatitikud, millega tekkis päris vihmakunstniku tunne. Pilt sai igatahes vihmaselt märg, nagu oodata oligi:)

Suuremate last rühm joonistas veel 2 kummikut, no mõni ikkagi 1. Ju siis teine kummik oli kadunud:) Aga igatahes, värvisid nad need oma unistuste kummiku värvi, lõikasid välja ja kleepisid paberile.