Selle nädala tund viis meid jänkude maailma. Leidsime Haldjaperest suure jänkude pesakonna ning iga laps sai endale valida neist mõne hoolealuse. Paitasime ja patsutasime neid, uurisime nende kõrvu ning saba ja saime teada mõningaid kasulikke asju. Näiteks, et jänese hambad ei lakka kunagi kasvamast ja kui neil on eriti hea olla, siis nad oskavad ka nurruda! Kuulasime jänku laulu ja panime nad hüppama.
Küll on tore, kui ilm ise Haldjapere tundideks inspiratsiooni annab! Kuna väljas on NIIIII PALJU lund, siis püüdsime ka meie ühe tõelise lumetormi pildile.
Uus Haldjapere hooaeg algas suure TERETAMISEGA. No ikka on ju viisakas tere öelda, kui kokku saadakse!
Tuleval nädalal ongi käes üks ütlemata tore päev - sõprade päev! Selle nädala Haldjapere tundides sättisime endid eriti sõbralikule ja südamlikule lainele.
Veebruar on äge kuu! Ise nii lühike, aga jube tegus! Päikest ja valgust on iga päevaga rohkem ja igal nädalal on mõni tähtpäev, mida tähistada. Sel nädalal lasime vastlapäeval ennast kanda.
Samumeie, kus oli sel nädalal alles Haldjaperes mehine värk!
Esiteks on pühapäeval tulemas isadepäev ja teiseks joostakse järgmise nädala esmaspäeval marti. Aga kuidas need kaks päeva omavahel seotud on? No ikka nii, et pisikesed meisterdajad said soovi korral valmistada maski seekord isale. Et isal oleks hea julge minna marti jooksma, noh! Ülimalt praktiline isadepäeva kingitus.
„Kas sa tead, millega tänases tunnis mängima ja meisterdama hakkame?
VAATA! Jajah, tõesõna, täna on meil külas ÕHK!“
Et issid on ütlemata olulised, tähistame me ka Haldjaperes
traditsiooniliselt isadepäeva. On ju see natuke nagu sünnipäev, mis on kõigil
issidel korraga, kõik isad on sel päeval tähtsad. Kes kuidas tähistab - kus tehakse kingitusi või süüakse
torti, veedetakse lihtsalt koos aega. Me Haldjaperes alustame tähistamist
tavaliselt teen-ise-sõnad-lauluga sellest, miks issid meile kallid on.
Ja siis tavaliselt
meisterdame midagi issile. Nii ka sel korral. Meisterdasime erinevaid asju erinevates tundides (vt pidigaleriid), inspiratsiooniks isad.
Sel nädalal
vallutas loovustunnid savi! Päris eriline tavaline savi.
Savi on üsna
vastuoluline – sa kas tahad seda katsuda või ei taha. Või kui kõvemat ja
kuivemat savi tahad, siis märga, üleni käe külge haakuvat savi enam
mitte nii väga või siis just vägaväga.
Savil on imeline võime midagi
kõigile meeltele pakkuda: lõhnab – tuleb see maa seest ja natuke meenutab
mulda. Igatahes on meeled esimesest hingetõmbest juba ergastunud.
Ühelt poolt vaadates
teeb savi peaaegu kõike, mida su käed tahavad, aga teiselt poolt vaadates jälle
ei tee ka. Katsu sa sellest kruus või vaagen teha, nii et seda kasutada ka
saaks, eks ole. Õnneks, tundub, ei pane savi pahaks, kui temast üldse midagi ei
tee ja savi lihtsalt uurid, puurid ja avastad.
Sel nädalal on Haldjapere loovustundide keskmes silma-käe koostöö, oranž värv ja kõrvitsad. Tunni alustuseks uurisime kõrvitsaid. Meil oli väikeseid ümaraid kõrvitsaid ja üks pikk ja kõver kõrvits. Need käisid mööda alguseringi lastel käest kätte - katsusime, kas kõrvits on kerge või raske, ümar või piklik, kõva või pehme. Lisaks harjutasime jälle asjade edasiandmist ja jagamist. Enamus harjutusi olid stiilis teeme-elu-keerulisemaks-sest-miks-teha-lihtsamalt. Ehk et kõigepealt tõstsime riisi ühest anumast teise. Muidugi mitte lihtsalt riisi, vaid oranži riisi. Ja mitte lihtsalt niisama, vaid läbi lehtri ja sellisesse anumasse, mis oli pealt niidivõrgustikuga kaetud, et ikka keerulisem oleks. Seepärast tuligi käel ja silmal hoolega koostööd teha, et riisiterad edasiseks mänguks vajalikku kohta jõuaksid.
Meil on juba mitu
aastat septembri kolmandal nädalal Haldjaperes õunateemaline tund. Kõik on väga
loogiline lihtsalt – õunad pressivad peale. Mis see loovustund ikka muud on,
kui argiste asjadega toimetamine.
Oled sa kunagi mõelnud sellele, et eeltöö kirjutama ja
lugema õppimiseks algab juba sündides? See toimub peaaegu möödaminnes – esimene
katse oma pilguga kedagi või midagi tabada on juba samm lugemisoskusele
lähemale. Kõik lapse arengule omased keeramised, pööramised, roomamised,
käputamised ja haaramised on omal moel kirjutamise ja lugemise eelharjutused.
Selleks, et lapsel oleks parajalt hea ja mugav pliiatsit õigesti käes hoida
ning seda juhtida, tuleb alustada üldmotoorikast, tasakaalust ja koordinatsioonist.
Kirjatehnika areneb suunaga suuremalt väiksemale. Selleks, et sõrmelihased
hoiaksid pliiatsit edukalt käes, peavad enne seda olema tugevad ning arenenud
käe-, kere- ja kaelalihased.
No mis sa teed
ära, kui pidevalt vihma kallab - ei saa ka Haldjapere loovustunnid ilma vihmata.
Folgiringid on hooga käima läinud ja tore on näha, et
väikeste folkijate rõõm mängimisest on suur. Folgiringi Kreete pani kirja esimeste tundide mõtted.
Selle nädala loovustundide peategelaseks on auk.
Me otsisime riietest auke, Haldjaperest auke, sõitsime auklikul teel ja isegi meisterdamispaber oli meil seekord auklik. Ka loovustundi alustav kellamäng oli auku peitu pugenud. Andis teda sealt ikka kätte saada! Riietest me väga palju auke kahjuks ei leidnud. Ainult Joonas oli ette valmistanud ja tuli Haljaperre, suur tore auk sokis, ja teatas, et ka tema pidžaamal kodus on väike auk. Ja Danieli sokist leidsime tillukese augu, mille kaudu oli hea kõdi teha.
.jpg)
.jpg)
