Emadepäeva nädalal rääkisime muidugi emadest, mida emad igapäevaselt teevad, kuidas oma laste eest hoolitsevad, mida nad kõike oskavad ja millest unistavad. 

Sõrmed tööle, sõrmed tööle, oli fooliumi-tunni hüüe. Laulsime-mängisime ühe sõrmemängu, nö tegime sõrmed hästi soojaks ja siis läks lahti!

Tere Munadepühade nädal! Haldjaperes on väikesed tibud alati oodatud. Aga kust tulevad tibud? Muidugi munadest! Ja mune saab…. poest? Tõesti meil Haldjaperes on üks munade karp, seal on 6 valget muna. Aga need munad käivad lahti ja see on üks pusle, sest igal munapoolikul on oma kindel vastaspool kindla värviga. Natukene pusisime sellega ja proovisime munad kokku saada. Kui munad koos, siis tekkis jälle küsimus, et aga kust munad päriselt tulevad? Ikka kana on asjasse segatud. Otsustasime otsida ühe kana ja temalt uurida. Õnneks Haldjaperes leiduski üks sõbralik kana. Tegime talle mõnusa pesa ja veeretasime pessa värvilisi mune, et vaadata, mis siis saab. Samal ajal kui kana haudus, asusime meisterdama.

Kevadel hakkavad ussikesed jälle hoogsasti tööle. Meiegi Haldjaperes arutlesime selle üle, miks üldse ussikesi vaja on ja kus nad elada võivad (ka näiteks kõhus, kui musti näppe suhu panna!). Ja siis hakkasime ise ussikestega mängima.

Selle nädala tunnid on eriti kevadised, kuna ongi kevade algamise nädal.

Kuna kevade tulek võtab ikkagi aega, sest soojus ja muru ja lilled ja muu ei teki üleöö, siis mõnikord on vaja kevadet veidi välja meelitada. Seekord otsustasime teha väga lillelise tunni, et meelitada kevade lilli kiiremini võrsuma.

Kevad läheneb ja vaja oleks teha üks põhjalik puhastus.

Arutasime põnnidega, et mida saab ja peaks üldse puhastama. Väga tähtis on nt pesta hambaid ja käsi, käia vannis ennast pesemas. Siis saab pesta ka taldrikuid ja tasse, potte ja panne. Pesema peaks ka tuba: võtma tolmu ja põrand pesta. Ka mänguasju saab pesta. Ja lemmikloomi 🙂

See tund sai tehtud saabuva Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul. Võtsime teemaks lipu ja lipuvärvid. Vaatasime need kolm värvi üle ning proovisime ise ka leida enda ümbert sinist, musta ja valget värvi. Panime siis värvid õigesse järjekorda ning kraamisime välja Haldjapere suure majalipu. Lehvitasime lippu ja pugesime selle alla peitu.

Hurraa, nüüd alanud on aasta uus,
meil taas on Haldjapere laulud suus!

Ja jõuluaeg on täies hoos. Haldjaperes laulame küünlakese laulu juba kahele advendiküünlale. Pärast laulu ilmuvad meile päkapikud! Need poevad välja juhendaja põlletaskust ning hüppavad laste ja emmede-isside näppude otsa. Nad hüppavad, tantsivad, kõditavad ja poevad peitu. Kuulame nende trikitamise taustaks laulu “Üks päkapikk läks kõndima” ning laulame ja tantsime ise ka kaasa.

Küünlakesed ja päkapikud said tehtud. Nüüd oli aeg kuusekese käes.

Kui Haldjaperes lumememmesid tegema hakata, siis tuleb lõpuks lumi ka maha! Tõestatud!

Meie tegime küll lumememmesid lõngast ja nöörist ja soolast ja vatist ja kliistrist ja veidikesest värvist ja paberijääkidest, aga kavand on nüüd kõigil olemas ning varsti saab minna õue päris memme tegema!

Käes on isadepäevanädal ja see on - siililegi selge! - üks väga tähtis nädal!

Oktoobri lõpus kisuvad asjad veidi pimedaks ja süngeks. Kuigi Haldjaperes on alati päike, siis satuvad siiagi külla kollid. Kollid on üsnagi sõbralikud ja karvased aga vägagi hajameelsed. Nad kaotasid oma silmad ära, ja isegi suu ja keele. Kõik laiali Haldjapere peal. Pidime need üles otsima Kõik võimalikest peidukatest ja kollide külge kinnitama. Lõpuks said 2 kolli-roheline ja sinine valmis ning said oma hulgisilmadega hakata jälgima meie edasisi seiklusi.

Ilus kuldne sügis on käes ja kellele ei meeldiks sügise värvid. Neid on palju. Kõik saavad nimetatud: punane, kollane, roheline, oranž, lilla, pruun…. Kõige vahvam asi on see, et värvilistes lehtedes on mõnus sahistada ja möllata. Ja täpselt seda me seekord Haldjaperes tegimegi.

Haldjapere loovustundide teisel nädalal hakkasime mustreid tegema, vähemalt selline oli plaan. Mida me tegelikult tegime?

Paber! Paber! Mida kõike saab sellest ja sellega teha! Meie võtsime kätte ja mängisime terve tunni paberiga. Suure paberiga ja väikese paberiga ja paberiribadega ja paberteibiga ja krõbiseva paberiga ja sileda paberiga ja kareda paberiga ja ajalehepaberiga ja... Seda erinevat paberit sai ikka päris palju!

Soojad ilmad on käes ja inimesed hakkavad rohkem ringi liikuma: suvilasse, randa, vanaemale külla, parki jne.

Kuna ilmad on väljas väga muutlikud ja heitlikud, siis on väga raske välja mõelda, mida Haldjaperre tundides teha - kas hakata seemneid külvama või hoopis mängida jääga... Sel nädalal tulid meile külla täpid. Igasugused ja igas suuruses ja värvilised kah veel. Täpid sobivad igal ajal ja iga ilmaga! 

Mööda sai just üks äärmiselt lõbus ja mänguline Haldjapere-nädal.

Kuna uudistega peab ju ikka kursis olema, siis sai tundi võetud palju-palju ajalehti. Noh, et kõik saaks rahus lugeda ja kevadet oodata. Selgus aga, et lapsed ei oskagi veel kõik lugeda! Järelikult oli ajalehtedega vaja midagi muud ette võtta!

Sel nädalal algas KEVAD! Lõpuks ometi! Millegipärast leidis küll lumi, et on vaja tingimata viimasel hetkel enne kevade tulemist maha sadada. Õnneks sulas ikka paari päevaga ära ka.

Meie aga meisterdasime ühe toreda kevadise (ja veidi ka lumise) lillepeenra. Saime rebida munarestist lillekesi, neid ära värvida, kliistriga kinnitada ja igatepidi kaunistada.

Suurte laste tunnis oli eksperiment. Andsin kätte ühe suure munaresti ja lubasin sellega teha, mida tahavad. Ülejäänud vahendeid oskasid väikesed loovad meisterdajad ise juurde küsida ja tööd said äraütlemata ägedad.

Rõõmuga kevadesse!

Draakoni aasta on juba täies hoos ja seega mõtlesime ikka korralikult tähistada. Kuna draakonid on head tulemeistrid ja oskuslikud tulepurskajad, siis võtsimegi teemaks tule. Mis on tuli ja kust ta tuleb? Milleks ta on hea ja milleks halb? Rääkisime tuleohutusest ja tule liikidest (küünal, ahjutuli, lõke, tulekahju jne).

Uus aasta ongi käes ja ka meie Haldjaperes tahtsime seda ilutulekstikuga tähistada.

Sellise ilutulestikuga, mis pauku ei tee ja mida kogemata maha ei maga.

Need lapsed, kes ilutulestikku oma silmaga nägid, said teha ühe pildi mälestuseks ja need lapsed, kes ilutulestikku oma silmaga ei näinud, tegid pildi sellest, milline kogu see toredus välja näha võis.

Enne trummipilli tegemist laulsime PILLIMEESTE laulu ja mängisime kõiki neid pille, mis meil koguaeg kaasas on (ehk erinevaid kehapille). See oli üks vahva laul ja tegi meid trummimeisterdamise jaoks piisavalt soojaks.

Isadepäevanädal on juba mitmendat aastat Haldjaperes PILLIKUUL, seega tegime ka sel aastal ühe vahva pilli, millega hommikul issit äratada.

Enne pillimeisterdamist õppisime selgeks (või tuletasime meelde, kuidas keegi) isadepäeva laulu. Laulu saateks mängisime konnakujulistel guirodel.

Sügis jõudis kätte ja kaugel see talvgi on. Mõned loomad ja putukad jäävad juba talveunne.

Haldjaperes alustasime ka unetrenniga. Kõigepealt oli vaja arutada, mis kõik peab enne uinumist ära tegema. Lisaks hambapesule, pissilkäigule, riiete vahetamisele ka kõik rituaalid ja protseduurid nagu unekalli ja unepai, kaisukas, unejutt ja unelaul jne. Näitasime ka ette erinevad unepoosid ja uurisime, et kes norskab ja kes öösiti palju sipleb.

Mõnikord tuleb ette võtta SUURELT. Seega otsustasime teha pildi, mis vastab nii pikkuses kui ka laiuses igale toredale MINA-le, kes Haldjaperes käib. Järelikult oli vaja paberit mõõta täpselt nii palju, et igale MINA-le jätkuks. Selle tarvis tegime kõigepealt rullimis- ja meritäheharjutusi. Siis oli see maas pikutamine selgem ja sai paberit mõõtma asuda.

Kasutades Ott Arderi tabavaid sõnu:
Tuul on külmem, öö on pikk,
kõledaks jääb lagendik.
Salamahti jälle sügis

meie aedadesse trügis.
Alustasime meie Haldjaperes esimest sügisnädalat.

Kui eelmisel nädalal ilmusid kevadised lilled, siis nüüd hakkasid juba puud ka tasapisi õide minema.

Meie laulsime tunnis ühe vahva puulaulu ja siis asusime õiteehtes puid paberile püüdma.

Selleks, et algaval kevadel oleks palju jaksu ja energiat, otsustasime uut nädalat alustada vitamiinisupp valmistamisega.

Munapühadenädalal võtsime loomulikult teemaks selle, kumb oli enne- kas muna või kana?

Pika arutelu tulemusena ilmutas ennast meile kana. Ta oli ennast peitnud ära aga lapsed on head detektiivid ning seega ei jäänud tema peidukoht kauaks saladuseks. Kui uurisime kanalt, kas ta on nõus meile muna munema, siis oli ta nõus sellel tingimusel, et me teeme talle pesa. Pesa sai tehtud korvi sisse ja patjadega vooderdatud. Nüüd oli kanake rahul ja jäi laua alla pesasse munele.

Kevade võlumine jätkus Haldjaperes ka sel nädalal. Loomulikult hakkasime seemneid mulda pistma, et taimekesi välja meelitada!

Kuidas meil see tund siis käis?

Kuna eelimise nädala päikesed tegid juba nii head tööd, pannes õues lume sulama ja veed vulisema, siis otsustasime proovida veelkord veidike maagiat teha ning alustada roheluse väljavõlumisega.

Tahaks juba kevadet ja päikest! Kuna õues on selle päikesega nii ja naa, siis tegime Haldjaperes ise päikest juurde.

Järjest kevadisemaks ja kevadisemaks olemine läheb, järjest rohkem ja rohkem tahaks end sirutada ja igasugu asju uurida-puurida-katsuda-kogeda. Ja koristada, seda võiks ju varsti saabuva kevade puhul kah.

Sel nädalal jõudsimegi Haldjaperes kõike teha: sirutada ja kogeda ja uurida ja koristada ka :)

Tordipäev on pidupäev!

Selle nädala tundi alustasime sõbrapäeva meeleoludes. Pika arutelu käigus jõudsime järeldusele, et selle päeva kõige parem osa, peale sõprade, on tort! Laulsime selle peale ühe toreda sõbralaulu ning tegime pillidega rütmi ka juurde.

Selle nädala tund viis meid jänkude maailma. Leidsime Haldjaperest suure jänkude pesakonna ning iga laps sai endale valida neist mõne hoolealuse. Paitasime ja patsutasime neid, uurisime nende kõrvu ning saba ja saime teada mõningaid kasulikke asju. Näiteks, et jänese hambad ei lakka kunagi kasvamast ja kui neil on eriti hea olla, siis nad oskavad ka nurruda! Kuulasime jänku laulu ja panime nad hüppama.

Küll on tore, kui ilm ise Haldjapere tundideks inspiratsiooni annab! Kuna väljas on NIIIII PALJU lund, siis püüdsime ka meie ühe tõelise lumetormi pildile.

Sügis jõudis kätte ja selle nädala tunnis otsustasime minna metsa.

Uus Haldjapere hooaeg algas suure TERETAMISEGA. No ikka on ju viisakas tere öelda, kui kokku saadakse!

Tuleval nädalal ongi käes üks ütlemata tore päev - sõprade päev! Selle nädala Haldjapere tundides sättisime endid eriti sõbralikule ja südamlikule lainele.

• suuremat paberit pildi põhjaks
• rohelist värvi muruks
  
• kammi muru tegemiseks
• sinist värvi lillemere tegemiseks
• tühja joogipudelit lilletrükiks
• jääkotti mesilasparve tegemiseks
• kollast värvi mesilasparveks
  
• pintslit
• kõrt jääkoti täispuhumiseks
• musta lõnga triipudeks
• musta markerit või õlipastelli triibutamiseks
• musta värvilist paberit triipude rebimiseks
• munakarbi pesa mesilasemaks
• valget siidipaberit tiibadeks

• tugevam paber
• väike kausitäis lund või jääkuubikuid
• sooja vett ja pipetti
• näpu- või guaššvärve
• sooja pudruvärvi (esialgu ilma toonita)
• jääkuubikuid
• lusikat, topsi
• riisi-, kaera- v muid helbeid

Veebruar on äge kuu! Ise nii lühike, aga jube tegus! Päikest ja valgust on iga päevaga rohkem ja igal nädalal on mõni tähtpäev, mida tähistada. Sel nädalal lasime vastlapäeval ennast kanda.  

Samumeie, kus oli sel nädalal alles Haldjaperes mehine värk!

Esiteks on pühapäeval tulemas isadepäev ja teiseks joostakse järgmise nädala esmaspäeval marti. Aga kuidas need kaks päeva omavahel seotud on? No ikka nii, et pisikesed meisterdajad said soovi korral valmistada maski seekord isale. Et isal oleks hea julge minna marti jooksma, noh! Ülimalt praktiline isadepäeva kingitus.

 „Kas sa tead, millega tänases tunnis mängima ja meisterdama hakkame?

VAATA! Jajah, tõesõna, täna on meil külas ÕHK!“

• 2 meisterdamisvideot nädalas (T ja N kl 10), mida saad endale sobival ajal vaadata, kaasa/järele teha;
• tunniplaan iga nädala esmaspäeval vajaminevate vahendite ja materjalidega;
• 1 pühapäevaõhtune lapsevanemate nurk väikese harjutusega vanemale;
• spontaansed inspiratsioonipuhangud, mida tahame jagada (ka grupiliikmed võivad seda vabalt teha).

Et issid on ütlemata olulised, tähistame me ka Haldjaperes traditsiooniliselt isadepäeva. On ju see natuke nagu sünnipäev, mis on kõigil issidel korraga, kõik isad on sel päeval tähtsad. Kes kuidas tähistab - kus tehakse kingitusi või süüakse torti, veedetakse lihtsalt koos aega. Me Haldjaperes alustame tähistamist tavaliselt teen-ise-sõnad-lauluga sellest, miks issid meile kallid on.
Ja siis tavaliselt meisterdame midagi issile. Nii ka sel korral. Meisterdasime erinevaid asju erinevates tundides (vt pidigaleriid), inspiratsiooniks isad.

Sel nädalal vallutas loovustunnid savi! Päris eriline tavaline savi.  Savi on üsna vastuoluline – sa kas tahad seda katsuda või ei taha. Või kui kõvemat ja kuivemat savi tahad, siis märga, üleni käe külge haakuvat savi enam mitte nii väga või siis just vägaväga. Savil on imeline võime midagi kõigile meeltele pakkuda: lõhnab – tuleb see maa seest ja natuke meenutab mulda. Igatahes on meeled esimesest hingetõmbest juba ergastunud.

Ühelt poolt vaadates teeb savi peaaegu kõike, mida su käed tahavad, aga teiselt poolt vaadates jälle ei tee ka. Katsu sa sellest kruus või vaagen teha, nii et seda kasutada ka saaks, eks ole. Õnneks, tundub, ei pane savi pahaks, kui temast üldse midagi ei tee ja savi lihtsalt uurid, puurid ja avastad.

Sel nädalal on Haldjapere loovustundide keskmes silma-käe koostöö, oranž värv ja kõrvitsad. Tunni alustuseks uurisime kõrvitsaid. Meil oli väikeseid ümaraid kõrvitsaid ja üks pikk ja kõver kõrvits. Need käisid mööda alguseringi lastel käest kätte - katsusime, kas kõrvits on kerge või raske, ümar või  piklik, kõva või pehme. Lisaks harjutasime jälle asjade edasiandmist ja jagamist. Enamus harjutusi olid stiilis teeme-elu-keerulisemaks-sest-miks-teha-lihtsamalt. Ehk et kõigepealt tõstsime riisi ühest anumast teise. Muidugi mitte lihtsalt riisi, vaid oranži riisi. Ja mitte lihtsalt niisama, vaid läbi lehtri ja sellisesse anumasse, mis oli pealt niidivõrgustikuga kaetud, et ikka keerulisem oleks. Seepärast tuligi käel ja silmal hoolega koostööd teha, et riisiterad edasiseks mänguks vajalikku kohta jõuaksid.

Meil on juba mitu aastat septembri kolmandal nädalal Haldjaperes õunateemaline tund. Kõik on väga loogiline lihtsalt – õunad pressivad peale. Mis see loovustund ikka muud on, kui argiste asjadega toimetamine.

Oled sa kunagi mõelnud sellele, et eeltöö kirjutama ja lugema õppimiseks algab juba sündides? See toimub peaaegu möödaminnes – esimene katse oma pilguga kedagi või midagi tabada on juba samm lugemisoskusele lähemale. Kõik lapse arengule omased keeramised, pööramised, roomamised, käputamised ja haaramised on omal moel kirjutamise ja lugemise eelharjutused.
Selleks, et lapsel oleks parajalt hea ja mugav pliiatsit õigesti käes hoida ning seda juhtida, tuleb alustada üldmotoorikast, tasakaalust ja koordinatsioonist. Kirjatehnika areneb suunaga suuremalt väiksemale. Selleks, et sõrmelihased hoiaksid pliiatsit edukalt käes, peavad enne seda olema tugevad ning arenenud käe-, kere- ja kaelalihased.

No mis sa teed ära, kui pidevalt vihma kallab - ei saa ka Haldjapere loovustunnid ilma vihmata.

Folgiringid on hooga käima läinud ja tore on näha, et väikeste folkijate rõõm mängimisest on suur. Folgiringi Kreete pani kirja esimeste tundide mõtted.

Selle nädala loovustundide peategelaseks on auk.

Me otsisime riietest auke, Haldjaperest auke, sõitsime auklikul teel ja isegi meisterdamispaber oli meil seekord auklik. Ka loovustundi alustav kellamäng oli auku peitu pugenud. Andis teda sealt ikka kätte saada!  Riietest me väga palju auke kahjuks ei leidnud. Ainult Joonas oli ette valmistanud ja tuli Haljaperre, suur tore auk sokis, ja teatas, et ka tema pidžaamal kodus on väike auk. Ja Danieli sokist leidsime tillukese augu, mille kaudu oli hea kõdi teha.