Virtuaalnäitus 3-5a rühma savitöödest

Allpool on näha suuremate laste rühma savitöödest näitus. Teema oli täiesti vaba ja eesmärk oli saviga lustiga. Igaühel tuli savist ja oma kätest välja täitsa oma lugu, mille emme või issi kirja aitas panna.
Head nautimist!
Loe lisaks

Fo-fo-fo-fooooolium

Sel nädalal oli loovustundide peategelaseks foolium. See pakub materjalina uut ja huvitavat sensoorset kogemust – see krabiseb, läigib, kortsub, on kergesti rebitav. Seda värviga katta on veidike teistmoodi kogemus kui paberit katta. Foolium on oluliselt õrnem, sellega peab olema ettevaatlikum ja tundlikum.


Foolimi alla ja sisse pakitud asjad pakuvad sõrmedele tööd ning kompimismeelele trenni. Lõpuks tekkis sellest omamoodi ruumiline pilt. Ruumilise pildi tekitamiseks vajaminevad asjad (kadunud (ja leitud) pusletükid, üksikud klotsid, oad, merekarbid, pabernöör jne) olidki fooliumi sisse peidetud. Need omakorda suurde kasti, mille seest sai fooliumipakikesi kätte ainult käsikaudu suurtest aukudes kombates.





Pärast oli parasjagu pusimist, et fooliumi seest peidetud asi kätte saada. Nii tore, kogu aeg sai üllatuda. Pakkimisest ülejäänud fooliumist sai omakorda teha palle ja ussikesi.

Kui asjad olid tugevamale paberile kleebitud ja fooliumiga kaetud (nagu võileib), otsisime veel hästi õrna teipi, mille oli ruumi seinetele, riiulitele jne ära peitnud - vaja oli ainult natuke sikutada ja siis fooliumipildile kleepida. Eesmärk oli teibist teha muster, sest peale teipimist asusime pilti värviga katma. Peale värvimist oli jälle põnev teipi selle alt otsida ja otsapidi pildilt lahti sikutada. Järgi jäi fooliumi-muster.

Suurematega katsetasime seda, et joonistasime papile ette, mida tahaks fooliumi alla kujutada. Seejärel võtsime kuuma liimi ja joonistasime sama pildi kuuma liimiga. Peale seda liimisime PVAga peale kihi fooliumi ning vajutasime selle hästi õrnalt oma pildi peale. Katsime fooliumi akrüülpliiatsitega.
Loe lisaks

Savine loovustund

Enamasti tekitab savi väikestes maailmaavastajates hetkega huvi ja tahtmist seda uurida. Savi on ses osas väga põnev materjal, et iga kord kui savi mudida, tirida, vajutada, pigistada, sikutada, kukutada, veeretada, rullida...., siis savi vastab. See on nagu dialoog. Savil ei ole kunagi ükskõik (savi :)), mida sa temaga teed. Õnneks on savi väga lepik, kui sa temaga midagi muud peale uurimise ja puurimise ei tee. On selline hea maailma avastamise materjal, mis pakub nii meeltele kui ka motoorikale, loovusest rääkimata.
Loe lisaks

Varakevadine räimepüük

Nädal enne Eesti sünnipäeva tundus täpselt paslik aeg võtta loovustundides ette varakevadine (sest seda see talv ju on) räimepüük, et järgmisel nädalal oleks midagi leiva peale panna. Kasutasime selleks mängukalu ja mänguõngesid, hiljem oma väikeseid käsi. Seeläbi toetasime silma- ja käe koostööd, kahekehapoole koostööd, pakkusime uusi kogemusi meeltele.
Loe lisaks

Sõbrapäev

Sõbrapäevanädala veedame me Haldjaperes tihti sõpradele pühendades. Sel korral tegime kaarte ühele suurele ja siis veel suuremale sõbrale. Südamekujulised, sest sõbrapäev on ju selline südamlik päev.
Loe lisaks

Täpid ja ringid, pallid ja rattad

Veebruari esimesel - päikselisel ja kargel - nädalal tahtsid Haldjapere loovustundidesse tulla täpid ja ringid. Tulidki. 
Täpid on meil peaaegu püsielanikud juba - väga hästi käe sees. Kriipsud ka. Ringseid liigutusi väikesed käekesed aga alles hakkavad tegema. Õnneks on meil erinevaid töriistu appi võtta, mis aitavad joonistada, kuniks endal välja tulema hakkab. Ehk et sel nädalal olid tähelepanu keskmes lapse loomuliku joonistamisoskuse arengu toetamine ning peenmotoorika. 
Loe lisaks

Lumeigatsus

Aasta algus on  meil Haldjapere loovustundides möödunud suuresti lund igatsedes. Kõigepeale aastavahetuse ilutulestikku meenutades ja siis ikkagi lund igatsedes ja võludes. Kogu selle võlumise peale hakkas ühel hommikul korraks lausa lund sadama. Tegelikult oli see vist lausa selle talve lumetorm. Põhiliselt võlusime lund tuppa ja see meil õnnestus ka.
Loe lisaks

SI-NI-NE

Sel nädalal olime värvi lainel, täpsemalt sinise värvi lainel. Otsisime sinist värvi, leidsime sinist, meisterdasime sinisega ja sinist jne.
Loe lisaks

Isad - tähtsad tegelased meie elus

Et issid on ütlemata olulised, tähistame me ka Haldjaperes traditsiooniliselt isadepäeva. On ju see natuke nagu sünnipäev, mis on kõigil issidel korraga, kõik isad on sel päeval tähtsad. Kes kuidas tähistab - kus tehakse kingitusi või süüakse torti, veedetakse lihtsalt koos aega. Me Haldjaperes alustame tähistamist tavaliselt teen-ise-sõnad-lauluga sellest, miks issid meile kallid on.
Ja siis tavaliselt meisterdame midagi issile. Nii ka sel korral. Meisterdasime erinevaid asju erinevates tundides (vt pidigaleriid), inspiratsiooniks isad.

Sel korral me meisterduse kirjeldust kirja ei pane, selle asemel kirjutame mõne sõnaga, miks issid on lapse arengus olulised ja kuidas näiteks Haldjapere loovustunnis käimine saab isa ja lapse suhtele kaasa aidata ning tõsta isade enesekindlust ja motivatsiooni.
Loe lisaks

Nädal enne vaheaega

Nädal enne vaheaega loovutundides kordasime veidi seda, mida olime varasemalt teinud ja meisterdasime emmede-isside abil endale kaasa mängu, millega kodus mängida.
Alustasime kritseldamisest kollase ja punase vahakriidiga. Tuletasime meelde, kuidas me oleme täppe teinud ja kriipse joonistanud. Kes soovis, sai ennast üleni paberile kujutada emme-issi abiga ja siis ennast meelepäraselt "tuunida".

Kriite ja soojendusharjutust oli vaja kohe esimese sorteerimismängu tegemiseks. Võtsime munarestid ja asusime nende sisse kollaseid ja punaseid pesasid tegema. Pruune sai ka teha.

Edasi tuli, nimelt sorteerida, kollaseid ja punaseid karvaseid pallikesi pruunide kastanite seast. Et see kõik ei oleks liiga lihtne, siis takistas asjade kausist väljavõtmist selle ava ümber pandud kummid. Teine keerukam osa ülesandest oli asju pintsettidega välja võtta. Peenmotootika pidupäev :)!

Sorteerimsmängu sai teha umbes sada korda edasi-tagasi või nii kaua kuni tähelepanu püsis. Samal ajal sai asju võrrelda - värvid, suurused, hulk jne.
Kui see mäng enda selleks korraks ammendas, said emmed-issid värviliste pesadega munaresti enda kätte, et seda selle külge ka teine mäng ehitada. Lapsevanemate loovusharjutus :). Mitu vanemat tõdes, et nad polegi ammu midagi sellist teinud ja kogesid lisaks eduelamust - mis sa hind veel tahad. 

Samal ajal mängisime meie lastega asjade kasti pistmise mängu :)



Ehitamiseks olid valikus erinevad torud ja karbid ja munakarbid jne. Ehitamise vahepeal said vanemad "toodet testida" - ehk mängu lapsega katsetada. Nii mõnigi kord tuli teha parandusi, aga tulemus sai seda mängukindlam.

Suurte laste loovustundides kordasime üle kõik suured kunstikud, kellest oleme seni rääkinud: Pollock, Kandinsky ja Monet. Kunstimine käiski seekord justkui kolmes kunsti-keskuses, kus sai vastavalt iga kunstniku stiilile ühistööd täiendada.

Loe lisaks

Uus kuu ja uued algused

Kui eelmisel nädalal spetsialiseerusime loovustundides kärbseseene tundmisele, siis sel nädalal käisime metsas ja rabas ja jõhvikal ja lihtsalt niisama. Tegime seda kõike põhiliselt täppe ja kriipse tehes.
Miks me armastame täppe ja kriipse, saab lugeda ühest vanast postitusest, see ei ole muutunud: http://www.haldjapere.ee/blogi/sellest-kuidas-me-loovustunnis-teeme-harjutusi-nii-sabale-nabale-kui-ka-kirjatehnikale.

Alustasime paberist, milleks sel korral oli tapeet, selline kareda, puukoore-taolise tekstuuriga tapeet. Tapeedirullidega oli tore mängida - sättisime neid püsti ja kujutad sa ette, see ei olnudki nii lihtne. Rullid kukkusid ju pikali pidevalt.  Aga põnnid ei jätnud jonni, muudkui proovisid ja proovisid, kuni jonnakas tapeeditoru ja püsti nagu puu. Seepeale tuli kohe järgmine kogu keha pingutust vajav ülesanne: tee see rull lahti. No kuidas sa teed - see rull ei taha ju üldse lahti püsida, kohe rullib ennast kokku tagasi. Lahti-kinni; lahti-kinni....
Siis sai kasutada seda rulli veel piilumiseks ja hõikamiseks ja lihtsalt veeretamiseks.
Lõpuks, kui paberi veidi lahti saime, hakkasime selle sisse täppe ja kriipse tegema. Ehk paberitükk sai täis auke ja natuke suuremaid auke. Tegime seda pulgaga - jällegi füüsilist pingutust nõudev tegevus.
Aukudega on tavaliselt kahtemoodi: lapsed kas üldse ei armasta neid või siis just vastupidi. Seda viimast on rohkem.
Kuidagi tore on jälgida seda meeletut keskendumist ja pingutust. Mõnel lapse tekitab see naeru  hoopis. Aukudega on veel see vahva asi, et sealt saab asju läbi, sisse ja peitu panna - kõiki neid võimalusi kasutasime ka. Seejärel tuli mängu süsi. Söetükkidega tõmbasime puukooretaolisele tapeedile kriipse, ülevalt alla - nagu puud rabas või metsas.
Seejärel hakkasime metsa värve tooma. Kõigepealt tegime rohelise metsaaluse, seejärel tahtis päike puude vahelt välja piiluda (kollane)  ja kõige lõpuks kanarbikulilla. Tööriistana kasutasime kammi. Kriipsutasime ja kõdistasime pilti.
Ka jõhvikad tahtsid pildile saada. Selleks tegime suuri täppe - astusime justkui pildil, suure pulgaotsas oleva ümara švammiga. Mõned jõhvikad olid eriti pirakad. Tegime neid voolimismassist (keedetud maisitärklisest, soodast ja veest, millele lisasin ka toiduvärvi).
Voolimismassi sai tükeldada või suuremate puhul lõigata. Et seda oleks hea teha, rullisime sellest kõige pealt ussikese. Tükke sai veel käe vahel ümaramaks veeretada. Lõpuks potsatasid need pildile ja sõrm vajutas need muudkui kinni.
Kel lõpuks veel jaksu oli, sai pildile loomi teha piiluma. Vanem ja laps said koos arutada, milline loom võiks pildil olla ja siis sellele silmi või nina, vurre lisada.

Suuremate laste tunnis (3-5a) jätkasime suurte kunstnike radadel - seekord tegime Kandynskit.

Aa - pealkirja juurde tagasi tulles, et mis meil siis uut algas?

Sel nädalal tegime teoks astu-läbi loovustundide mõtte. Selline tund siis kuhu saab iga kord eraldi registreeruda. Osalemine käib korra-, mitte kuupõhiselt. Teiseks alustas Haldjapere esimene vanem-laps loovteraapia grupp.
Niiiiii äge!








Loe lisaks

Vihm elutoas

Et ilm on viimasel ajal olnud pigem vihmane, siis tuli vihma ka loovustundidesse. Nädala lõpuks õues enam nii palju ei sadanudki, kui meil toas.
Sel korral olid tundide tähelepanu keskmes peen ja üldmotoorika, loovus ja fantaasia. 
Loe lisaks

Alustasime loovustundide 13. hooajaga

Hooaja järjekorranumber kõlab küll uskumatult, aga ikka on enne esimesi tunde ärevus sees ja tunne nagu poleks kunagi varem midagi sellist teinud. Pigem tore tunne :).

Alustuseks nimede statistikat ka: eelmisel aastal olid popimad nimed vaieldamatult Karl ja Hugo, aga sel aastal on hoopis teistsugune aasta. Karlidega on sedasi, et neid on ainult üks ja seda ka koos teise nimega. Hugosid on juba rohkem - 3. See-eest on meil ka näiteks 3 Maru, 2 Valterit, 3 Oskarit, 3 Hen(d)rikut. Vahva!

Tegevustega hakkasime üsna lihtsalt ja tagasihoidlikult pihta. Ergutasime meeli riisi ja kruubiga - katsusime, vaatasime, kuulasime, nuusutasime ja ikka maitsesime ka. Kasutasime riisi ja kruubi tõstmiseks lisaks kätele ka lusikaid. Tõsta sai niisama ja koonusekujulise tuutu sisse, mille otsas oli auk - tore oli vaadata, kuulata ja oma käe peal tunda, kuidas riis/kruup välja sajab. Lisaks on tõstmise mäng hea silma-käe koostööle.
Kui terve ilm hakkas juba riisi ja kruupi täis saama, läks ülesanne keerulisemaks: riis ja kruup tuli saada õhupalli sisse, selle sama koonuse abil. Muidugi oli ka emme või issi abi vaja. Riisi täis õhupallid hakkasid lapse käest riisi sisse potsatama, justkui õunad puu otsast, nii sai terve keha tööle panna. Mõned neist kadusid ka riisi sisse ära, siis oli põnev palle jälle üles otsida.

Samamoodi potsatades asusime kunstima. Kõigepealt potsatasime sama palliga kliistrit paberile. Ei saanud jätta võimalust kasutamata ja kliistris ka oma käte ja jalgadega lustida. Nii sai kogeda kuiva ja teralise järel midagi märga (sooja) ja hästi libedat.

Seejärel läks mäng jälle kuivemaks - võtsime kätte rohelise paberi ja asusime seda rebima ja paberile lennutama - tänu kliistrile jäi see kõik kenasti paberile kinni, moodustades justkui pehme murupadja, mis puu all potsatavaid õunu püüab. Peale seda võtsimegi jälle pallid abbi ja potsatasime piltile seekord punast värvi kliistrit. Lõpetuseks pusisid emmed-issid õhupallid lahti ja riis pääseski välja, otse topsi, punase kliistri sisse. Riisi-kliistri segu potsatas lusika abil pildile ja nägid välja nagu suured potsakad õunad.

Loe lisaks

Lõpupeod

Lõpetasime sel nädalal loovustundide hooaja. Peod said meeleolukad. Ehitasime lastele paberist mänguväljaku, mille vahel, sees ja läbi on tore uurida, puurida, peita ja piiluda. Paberist sai hiljem hea materjal skulptuuride tegemiseks - nimelt oli iga rühma ülesanne ehitada paberist Kristi ja Mariliis, et meil oleks asendajad olemas, kui vaja. Kujud said toredad :D. Meie olemus tabati kümnesse. 
Kingituseks said lapsed otsida mängutoast omanimelise kingipaki, milleks oli raamat "Minni ja krähmud", et oleks ka suvel ideid meisterdamiseks. 

Hästi toredat suve kõigile ja kohtume jälle sügisel või linna peale :). 
Loe lisaks

Emadepäev ja kalapäev

Kalapüügitund oli meil juba mõnda aega mõttes, nii et isegi emadepäev sai veidi kalapüügi-hõnguline.
 Et kust need teemad tekivad, võib ju küsida? Tähtpäevades ja kalendrist ja sellest, mis ilm on õues või milline on tuju või tahtmine katsetada mõnd ideed, mis peas oma järge ootab. Vahel on endalgi raske otsustada, sest tahaks mitut asja või siis on kalendris mõni oluline asi, mida võiks ka tunnis kasutada, aga mõni teine tore teema tahab vahele trügida. Viimati tegime nii, et koostasime meie FB lehel küsitluse, kus inimesed said valida, mis teemalist tundi nad sooviksid. Aga valik on ka valijatele raske :). Tulemus sai väga tasavägine, sellest sündis ka emadepäevatund, kus kasutasime kalapüügivõtteid :).

Loe lisaks

Asjade otsimise mäng

Et me pidasime vahepeal loovustundides vaheaega, siis alustasime soojenduseks meeldetuletusest ja "lainele sättimisest". Selleks rullisime põranda paksult aluspaberit täis. See rullimine on vist üldse konkurentsitult kõige hitim osa loovustunnist ja alati kõik jaole ei jõuagi. Plaan oli samale paberile joonistada, sellepärast ka rohkem rullimist. Joonistada saaks ka väga väiksele paberile, aga plaan oli suurem - joonistada iseennast elusuuruses ja teiseks: mida väiksem laps, seda suurem paber toimib hästi käivitamiseks/soojenduseks.






Piirjoone tegemiseks oli muidugi ema või isa abi vaja. Lapsed pikali põrandale ja piirjoon lapse ümber :). Lapse ülesanne oli seda täiendada oma kritseldustega. Suuremad leidsid üles ja märkisid ka pildil ära tähtsamad kohad: silmad, suu, nina ja naba näiteks. Mõni täiendas ennast pildil tohutu juuksepahmakaga, teine jälle kirevate riietega. Kritseldamiseks olid kasutused mõnusad guašipliiatsid ning Nawaro tilga ja ristkülikukujulised rasvakriidid, mida hea väikses käes hoida.
Loe lisaks

Ussidest ja rohkemgi veel

Selle nädala loovustunnid vallutasid ussid.
Nööriussid, mängu-ussid, värvilised ussid, pikad ja lühikesed, krussis ja sirged ussid...
Kõigepealt olid nad pugenud Haldjapere pilli sisse, siis tahtsid pugeda peitu, kuhu aga andis - põue, taskusse, soki sisse, igale poole.
Ussid otsisid nimelt sõpru. Lõpuks tuli mängu kastitäis sõbralikke mängu-usse, kust lapsed omale neid otsida ja välja sikutada said. Kui ussid käes, sai neid omavahel võrrelda, kokku loendada, kokku kerida, sorteerida. Sellise tugeva trenni peale tahtsid kõik ussid natuke sirutamist - selleks tuli appi auke täis papist sein.

Mis saaks olla veel toredam, kui üks auk ja midagi, mida sealt läbi toppida? Vähemalt praktilise kogemuse põhjal tundub, et auk ja nöörijupp (või väike pall vms, vahel piisab ka oma sõrmest :)) on ühed parimad mänguasjad väikelapse jaoks. Selle läbipistetava eseme puhul peab enne muidugi mõtlema ohutuse peale, et mängu oma võlu ei kaotaks.

Aukude silmaga jälgimine, ülesotsimine, leidmine toetavad visuaalmotoorikat. August millegi läbi pistmine lisaks eelnevale veel silma-käe koostööd. Kui aukudega sein on piisavalt suur, pakub see kogu kehale tööd. Laps saab mängida, istudes, kükakil, püsti. Mängu juhtimisel saab kasutada ka suunda ja liikumist väljendavaid mõisteid - all, üleval, vasakul, paremal, läbi, tagasi, edasi jne ehk et toetada saab ka kõne arengut.







Peale mänguosa oli paras aeg ussid oma pessa kokku pakkida ja asuda meisterdama. Alustuseks joonistasime ise usse. Selleks olid meil guašipliiatsid, mida on kerge kasutada ja mis lihtsasti paberile jälje jätavad ning kutsuvad edasi proovima. Sellega toetasime lapse loomulikku joonistamise arengut ehk kritseldasime. Usse tekkis nii "lõuendile", s.t. munakarbi põhja, kui ka aluspaberile, sest mõni uss osutus nii pikaks, et läks teise toa otsa sõbrale tere ütlema.
Ja kui juba sõbra juurde sai mindud, sai temaga näiteks pliiatsit vahetada.





Seejärel tekitasime jahuvärvist pori, et usse veelgi rohkem pildile meelitada. Imelise pori saab, kui tõsta lusikaga topsi sisse jahu, siis lisada vett ja porivärve ja siis segada kokku selline mõnusa paksu konsistentsiga segu. Ilmselgelt tekib lastel tahtmine seda veel kusagile tõsta, õnneks olidki värvilisi kritseldatud usse täis munakarbi kaaned käepärast ja pori sai suuremale pinnale laiali laotada.

Kõige lõpuks tahtsid pildile veel vihmaussi-jumega spagetiussid. Viimased olid väikese kilekoti sees valmis koos värvitörtsuga ning ootasid ainult mudimist. Kui ussikesed olid värvunud, jäi üle need veel õrnalt pildile tõsta. Kes sõrmega sikutades, kes pintsetiga tõstes.
Loe lisaks

Kevadlinnud

Sel nädalal laulsid loovustundides kevadlinnud! Pika meelitamise peale tulid nad ise ka nähtavalt - uhked ja värvilised, nagu oleks otse Lõunamaalt saabunud :). 
Loe lisaks

Savi, savi, igal pool on savi...

Sel nädalal vallutas loovustunnid savi! Päris eriline tavaline savi.  Savi on üsna vastuoluline – sa kas tahad seda katsuda või ei taha. Või kui kõvemat ja kuivemat savi tahad, siis märga, üleni käe külge haakuvat savi enam mitte nii väga või siis just vägaväga. Savil on imeline võime midagi kõigile meeltele pakkuda: lõhnab – tuleb see maa seest ja natuke meenutab mulda. Igatahes on meeled esimesest hingetõmbest juba ergastunud.

Ühelt poolt vaadates teeb savi peaaegu kõike, mida su käed tahavad, aga teiselt poolt vaadates jälle ei tee ka. Katsu sa sellest kruus või vaagen teha, nii et seda kasutada ka saaks, eks ole. Õnneks, tundub, ei pane savi pahaks, kui temast üldse midagi ei tee ja savi lihtsalt uurid, puurid ja avastad.

Loe lisaks

Sõbra jaoks on valla...

Sõbrad on ühed tähtsad tegelased iga päev. Eriti tore on neid meeles pidada sõbrapäeval. Selleteemalised olidki kõik selle nädala loovustunnid.
Alustasime tunde umbes miljoni sõbraliku riisiteraga. Lõpuks said neid sõbrapäevaks kaardid, aga enne seda lihtsalt mängisime riisiga. Täiesti tavalise valge meisterdamise riisiga. Riis pakub mõnusat sensoorset kogemust - seda saab katsuda (külm ja teraline), sõrme vahelt pudistada nagu riisivihma, peita käsi ja jalgu selle sisse, valada riisi läbi lehtri või papist tuutu, proovida riisivihma kätte püüda, tõsta seda lihtsalt ühest kausist teise ja kuulata riisi häält.
Loe lisaks

Soojendasime hinge

Kui eelmises tunnis sai hullupööra lumememmedega möllatud, siis arvata on, et sõrmed on jääs ja lumi paistab ninasõõrmetestki välja:) Soojendavad abinõud tuli kasutusele võtta. Loomulikult küünal, sest on ju küünlakuu.
Loe lisaks

Lumememmeilm

Eelmise nädala suure ja väikese teema jätkuks oli hea ära kasutada korraks saabunud lumememmeilma ning mängult  veeretada suuremaid ja väiksemaid lumepalle, et neist omakorda lumememmesid teha.
Loe lisaks

SUUR ja väike

Jaanuari kolmandal nädala võtsime ette võrdlemise ja mõisted suur-väike. Muidugi panime väikese ja suure ka kõik kunstiloomingusse. 
Loe lisaks

Külma aja linnud.

Õues on külm, kuid meil on soojad riided seljas. Aga kuidas küll linnukesed õues hakkama saavad?!
Loe lisaks

Jõul-jõul

Et jõulud hiilivad vaikselt aina lähemale, on ka Haldjapere tunnid viimasel ajal jõuluhõngulised. See on tore :). Või noh, vähemalt endal on tore - jõulutunde puudumise üle küll kurta ei saa.
Loe lisaks

Kuusejahil.

Sai küll nähtud suurt vaeva, et kuusk metsast üles leida, aga üles me ta leidsime ja koju tõime.
Loe lisaks

See mõnus pime aeg

Et meil on hetkel selline mõnus Eesti november - vaevalt jõuab keskpäevaks valgeks minna, kui juba kell kolm on jälle hämarus käes – tundus mõistlik see pimedus ka loovustunnis ära kasutada.

Igasugu otsimise ja peitmise mängud on lastele põnevad. Selle kaudu õpivad nad, et kuigi mõnda asja või inimest hetkel ei näe, ei ole need kuhugi kadunud (objekti jäävuse seadus). Valguse ja pimedusega mängimine pakub ka nägemismeelele stimulatsiooni – valguse ja pimedusega harjumine, valgusvihu jälgimine, millegi otsimine pimedas taskulambiga jne. Lisaks põnevus ja avastamisrõõm, eduelamus millegi avastamisest või ülesleidmisest.
Loe lisaks

Kõrvitsad

Sel nädalal on Haldjapere loovustundide keskmes silma-käe koostöö, oranž värv ja kõrvitsad. Tunni alustuseks uurisime kõrvitsaid. Meil oli väikeseid ümaraid kõrvitsaid ja üks pikk ja kõver kõrvits. Need käisid mööda alguseringi lastel käest kätte - katsusime, kas kõrvits on kerge või raske, ümar või  piklik, kõva või pehme. Lisaks harjutasime jälle asjade edasiandmist ja jagamist. Enamus harjutusi olid stiilis teeme-elu-keerulisemaks-sest-miks-teha-lihtsamalt. Ehk et kõigepealt tõstsime riisi ühest anumast teise. Muidugi mitte lihtsalt riisi, vaid oranži riisi. Ja mitte lihtsalt niisama, vaid läbi lehtri ja sellisesse anumasse, mis oli pealt niidivõrgustikuga kaetud, et ikka keerulisem oleks. Seepärast tuligi käel ja silmal hoolega koostööd teha, et riisiterad edasiseks mänguks vajalikku kohta jõuaksid.

Loe lisaks

Aina värvi(li)sem

Vaheajaeelsel nädalal vallutasid Haldjapere värvid ja pallid. Pallid ise olid peidetud lae alla kangale. Selle juures on alati  kõige toredam jälgida, kas või kuidas ja millal lapsed neid palle avastama hakkavad. Kui pallid lae alt on avastatud, siis on põnev jälgida, mis mõtteid lastel tekib, kuidas need pallid sealt kätte saada. Enamasti tundus lahenduseks kasutada tegusõna :) „emme“.
Emmed-issid redeliks appi ja palle hüpitama – ka läbi kanga alt üles pallide põrgatamine tekitab väga palju elevust. Suurema hüpitamise peale hakkasid pallid lõpuks kangalt alla, põrandale, kukkuma. Pallidega koos ka värvid – kollane, sinine ja punane ehk põhivärvid.
Värvid tahtsid meiega tuttavaks saada – teada, kus on lapse nina või kõrv. Lisaks tahtsid värvid teada, kus on kelleegi parem või vasak käis, saada pigistatud, veeretatud, peidetud ja sõbraga vahetatud ja kõige lõpuks värvi järgi sorteeritud või üles kangale tagasi visatud.  
Loe lisaks

Sügislehed Haldjaperes

Kui tunnis on lehed ja sinna juurde veel natuke värvi, siis võib raudkindlalt väita, et sügis on tuppa trüginud.
Loe lisaks

Kui värvid peavad sünnipäeva

Selle nädala teemaks oli Kollane. Ta on meil varem ka erineval moel peategelane olnud, aga tahtis ikkagi uuesti tulla. Ja tema sõber ka – Valge. Kollane oli end tunni alguses jälle pilli sisse ära peitnud – avastasime, et Kollane võib olla väga erinev. Näiteks mõni hommik, kui ta pole saanud ennast välja puhata või peab vara ärkama – on ta pahur – kare kui liivapaber. Mõnikord võib-olla isegi nii torssis, et annab mõrumanni mõõdu välja – mööda kollast lainepappi küünega vedades kuulis Kollase torisemist küll. Aga teinekord jälle, kui Kollane on hea tujus ja puhanud, on ta mõnus ja pehme, paitaks nagu vilti. Või lausa rõõmus ja heatujuline, et võtab hüppama, nagu Kollane lõngapall nööri otsas. Erinevat sorti kollased käisid enne alguslaulu lasteringis käest kätte – harjutasime sellist keerulist ülesannet nagu jagamine.
Loe lisaks

Õuna+uss=tõru:)

Sellise avastuseni ma tundi ette valmistades jõudsin. Õun ja uss, eelmisest tunnis. Õunalt päris tõru võime puu otsas rippuda ja siis alla kukkuda. Ussilt sai ta aga kuju:)
Loe lisaks

Appi, õun!

Meil on juba mitu aastat septembri kolmandal nädalal Haldjaperes õunateemaline tund. Kõik on väga loogiline lihtsalt – õunad pressivad peale. Mis see loovustund ikka muud on, kui argiste asjadega toimetamine.

Loe lisaks

Karlid ja Hugod ehk loovustundide uus hooaeg läks käima

Kui keegi peaks meie käes küsima kõige popimat poisslapse nime, siis Haldjapere loovustundide põhjal võib kõhklematult öelda, et neid on lausa kaks - Karl (üksi ja koos teiste nimedega) ning Hugo. Ühes rühmas on lausa 3 Karli korraga ja ühes teises rühmas 2 Hugot. Väga vahva! Ühe Karli ema pakkus välja, et võiksime teha rühmi ka nimede järgi. Karlide rühm, Hugode rühm jne. Mõlemast saaks juba kena rühma kokku küll - Karle on 7 ja Hugosid 6 :).
Loe lisaks

Emadepäevahõnguline

Lõppeva nädala loovustunnid olid Haldjaperes emadepäevahõngulised. Proovisime suure saladuskatte all teha emadele ja vanaemadele väikeseid üllatusi. Viimaste tegemine läks üsna hästi. Saladuste hoidmist peab natuke veel harjutama :).
Loe lisaks

Pesupäev

Kevadel on ikka hea aeg suurpuhastusteks. Nii ka meil Haldjaperes. Seepärast võtsime loovustunniski ette pesupäeva.
Loe lisaks

Lilleline tund

Eelmise nädala loovustunni vallutasid meil Haldjaperes lilled, mis oma õied raginaga muru seest välja on pistnud.
Loe lisaks

Roheline ja kollane, kevade meelitamise tund

Alustasime tundi sensomotoorse, täpsemalt taktiilse (kõik see, mis puudutab katsumist, kompimist, puutemeelt) mänguga – kasutasime oma kompimismeelt erinevate rohelise ja kollaste asjade leidmiseks ja tutvumiseks.
Loe lisaks

Värvilised pühademunad Haldjaperes

Lõppev nädal Haldjaperes oli pühadehõnguline. Tuli ju kõik maailma munad selleks puhuks värviliseks tuunida ja sõbraga munakoksu mängida. Kui oli raatsimist muidugi. Munad tulid lihtsalt nii ilusad, et ei raatsinud äragi süüa.
Loe lisaks

K.O.L.L.A.N.E

Kui sul on nii suur igatsus päikese järele, aga õues toimub mingi jama, siis tuleb ette võtta päikesevärvi tund, et päike saaks aru, et tema kord on nüüd paista:) 
Loe lisaks

Sellest, kuidas me loovustunnis teeme harjutusi nii sabale, nabale kui ka kirjatehnikale.

Oled sa kunagi mõelnud sellele, et eeltöö kirjutama ja lugema õppimiseks algab juba sündides? See toimub peaaegu möödaminnes – esimene katse oma pilguga kedagi või midagi tabada on juba samm lugemisoskusele lähemale. Kõik lapse arengule omased keeramised, pööramised, roomamised, käputamised ja haaramised on omal moel kirjutamise ja lugemise eelharjutused.
Selleks, et lapsel oleks parajalt hea ja mugav pliiatsit õigesti käes hoida ning seda juhtida, tuleb alustada üldmotoorikast, tasakaalust ja koordinatsioonist. Kirjatehnika areneb suunaga suuremalt väiksemale. Selleks, et sõrmelihased hoiaksid pliiatsit edukalt käes, peavad enne seda olema tugevad ning arenenud käe-, kere- ja kaelalihased.

Loe lisaks

Kinesteetiline ja sensoorne ehk et kuidas me loovustunnis jääaugust kala püüdmas käisime

Märtsi algusega lõppes Haldjapere loovustundides ka "Unenäoriigi"-kuu ehk meisterdasime sellest raamatust viimase peatüki. Kuna ilmad on mõnusalt karged, tundus olevat sobiv valida selleks peatükiks "Siil ja kala" ehk lugu sellest, kuidas Siil Indrek ühel päeval jääaugust kala püüdma läheb. Lõpeb see lugu sellega, et lisaks väga paljudele pisikestele kaladele näkkab ka üks eriline ja pirakas kala, kes lõpuks Siili suveniiripoe tsirkusekalaks saab. Mõistab ta ju keelt ja oskab nalja teha, taanikeelsete jõululaulude esitamisest rääkimata. Ühesõnaga selline natuke ulmevaldkonda kippuv lugu, aga seda oli väga põnev kirjutada ja nüüd endal uuesti üle lugeda ja lastega meisterdada.
Loe lisaks

Unenäopüüdja.

Et Haldjapere lastel oleks mõnus Unenäoriiki reisida, tegime seekord unenäopüüdjaid.
Loe lisaks

Isad ja virmalised Haldjaperes

Viimasel ajal kirjutatakse ja räägitakse palju isadest ja isadusest, isapuhkusest ja iibest. Ka meil Haldjaperes on põhjust rääkida, sest tuleb tõdeda, et meie ajaloo jooksul on sel aastal rekordarv isasid lastega loovustundides osalemas. See tundub muutuvat üha tavalisemaks ja on õnneks oluliselt tavalisem, kui harukordsed virmalised, mis selle nädala loovustundide teemaks said :).
Loe lisaks

India elevant ja nabatants

Et päkapikud tõid Haldjaperes loovustundides osalejatele jõulukingiks meie raamatu „Väikese vimkaga perekond“, siis on jaanuar loovustundides soolataigna-kuu. Esimesel tunnil peale jõule meisterdasime iglusid. Sel nädala seiklesid vimka-pere peategelased – Sofi ja Jürgen - aga hoopiski Indias (ptk „India elevant ja nabatants“).
Loe lisaks

Jõulud Haldjaperes

Et jõulu ajal on sagimist nii palju, jäi vahepeal üks postitus tegemata. seepärast teeme täna 2 postitust korraga.
Loe lisaks

Jõulud hiilisid Haldjaperre

Sel nädalal hiilisid jõulud salamisi Haldjaperre. Seda nii tegemistes kui ka olemises. Kõik tavapärased ruumikaunistused vahetusid jõulukaunistuste vastu ning loovustundides tuli meisterdamiseks üks jõululugu, mis sai kokku raamatuks.
Loe lisaks

Isadepäev, vol 2

Sel nädalal jätkasime isadepäeva-teemaga. Harjutasime isadepäevalaulu ja "häälestasime" pille.
Loe lisaks

Isadepäev, vol1

Vahepeal maha sadanud esimese lumega tekkis küll jõulutunne, aga enne on veel erinevaid tähtpäevi ja sündmusi tähistada. Ja ka lumi sulas sama kiirelt, kui tuli,  nii et saime end kenasti hoopis isadepäeva lainele sättida.
Õnneks on selleni veel natuke aega, saime suurema projekti ette võtta ja kindlad olla, et see järgmiseks nädalaks ära kuivab.
Loe lisaks

Must nagu öö

Kui Eestisse on saabunud valge lumi ja tundub, et sõiduolud on kehvad ning lund peab nii palju rookima, siis on selle valge ilma taustal täiesti mõnus mõelda 1 nädal tagasi, kui väljas oli pime ja märg. Isegi keset päeva oli must nagu öö. Nii oli ka Haldjaperes eelmisel nädalal must ja oli Ö. Ainult öökullid olid öös näha.
Loe lisaks

Kirjuleheline loovustund

Sel nädalal trügisid Mariliisiga tundidesse kaasa sügislehed koos oma ilusate värvidega. Sügis alles algas ja vähemalt selle esimesed päevad on olnud suvisemad kui suvi ise, aga tegelikult on ikka täitsa sügise moodi. See lõhn ja tunne ja värvid ja olek, kõik-kõik. Me oleme kuidagi väga rütmilisena loodud, täitsa loomulikult või iseenesest tuleb  sügise rütm sisse, kui see käes on ja tegelikult juba veidi varemgi.
Loe lisaks

Folgiringi esimene kuu

Folgiringid on hooga käima läinud ja tore on näha, et väikeste folkijate rõõm mängimisest on suur. Folgiringi Kreete pani kirja esimeste tundide mõtted.

Loe lisaks

Suvelõpu rannaskäik

Enne eriti asjalikku sügist tõime tundidesse kaasa tükikese oma suvest - Kristi mesilast ja Mariliis mere äärest. Sel nädalal võtsime kätte ja läksime enne päris suve lõppu veel Haldjaperes randa.
Loe lisaks

Miks tulla lapsega folgiringi?

Sel sügisel - juba 4. septembrist - alustab Haldjaperes taas folgiring Kreete Viira juhendamisel. Lisaks lihtsalt toredusele, on folgiring ka väga hariv ja kasulik, seda mitmel põhjusel.
Loe lisaks

10+ põhjust, miks Haldjaperre tullakse (nii nad räägivad)

Väikelapsega ringides käimine on ühest küljest tore, teisalt... võib kõik see sahmerdamine (aeg-ajalt) tunduda paraja ettevõtmisena. Eriti talvel ja eriti Haldjaperre. Esiteks kella peale minek, eks. Topi laps riidesse, ise riidesse. Kima kohale ja kui autoga minek, siis otsi veel parkimiskohta. Võta riidest lahti. Määri end ja last ära, pese puhtaks, vaheta jälle riideid. Õueriided selga ja kima jälle koju. Seda kõike tunni või pooleteise nimel nädalas.
Kõige tipuks, see tunnike-poolteist pole selline jõudehetk, kus ise vaikselt kõrvalt vaatad või telefoni näpid. Ei, üldse mitte! Loovustunnis on VANEMAL ÜLITÄHTIS ROLL. Vanem on nagu filter, vahendaja, juhendaja ja lapse vahel. Me võime Haldjaperes ju kasvõi pea peal seista, aga kõik see, mida me öelda ja õpetada tahame, jõuab lapseni kõige paremini vanema kaudu. See, mida emme või issi ütleb, on väikelapse eas kõige tähtsam.

Päris vaprad vanemad, mõtlete! Jah ja peale selle on kõik, kes meile tulevad, täiesti Haldjapere nägu :). Haldjaperet saaks ju vabalt ka ise kodus teha (ja meid ei rõõmustaks miski rohkem), AGA toome siinkohal välja kümme ja peale põhjust nii meie kui lapsevanemate vaatenurgast, miks nad ikkagi tunnis tahavad käia ja mis mõtted ja küsimused on üles kerkinud.
Loe lisaks

Loovustunnid läksid suvepuhkusele

Haldjapere loovustundide juubelihõnguline hooaeg sai selle nädalaga vahva lõpu.
Nüüd peame suvepuhkust ja alustame uue hooajaga 4. septembrist. Registreerumine tundidesse algab 1. augustist eelmisel aastal käinutele ja 8. augustist kõigile soovijatele.
Loe lisaks

Kust tuleb tolm ja kuhu kaob huvi :)

Selle nädala alguses oli hea võimalus kuulata Tartu Loodusmajas TLU teadurit ja psühholoogi Grete Arrot rääkimas laste õppimisoskustest ja nende kujunemisest/kujundamisest.
Loe lisaks

Nostalgiahõnguline

Avastasime hiljuti, et meie juubelihooajal ehk 10. sünnipäeva puhul selle hooaja jooksul on Haldjapere loovustundides käinud tavalisest rohkem Mariasid ja Mirteleid. Mariasid ikka juhtub rühmadesse sattuma, aga et meil sel aastal ka Mirteleid käib, on harukordne. Et, miks see meie jaoks eriline on?
Sest just meie endi Mirtelist ja Mariast sai kunagi alguse Haldjapere.
Leidsime ajalooarhiivist selle meenutuseks ka ühe blogipostituse aastast 2006.
Loe lisaks

Auk.

Selle nädala loovustundide peategelaseks on auk.

Me otsisime riietest auke, Haldjaperest auke, sõitsime auklikul teel ja isegi meisterdamispaber oli meil seekord auklik. Ka loovustundi alustav kellamäng oli auku peitu pugenud. Andis teda sealt ikka kätte saada!  Riietest me väga palju auke kahjuks ei leidnud. Ainult Joonas oli ette valmistanud ja tuli Haljaperre, suur tore auk sokis, ja teatas, et ka tema pidžaamal kodus on väike auk. Ja Danieli sokist leidsime tillukese augu, mille kaudu oli hea kõdi teha.

Loe lisaks

Inspireerivat vaatamist ja kuulamist

Lisame siia enda ja loodetavasti ka lugeja jaoks inspireerivaid materjale. 
Seekord on selleks jutuajamisi ja mõtteid kasvatus- ja neuroteaduste vallast. Intervjuud kasvatusteadlase Kristi Vinteriga Plekktrummist ja Vikerraadio Huvitaja saatest. 
Head kuulamist-vaatamist!
Loe lisaks

Sünnipäevakingiks uus koduleht...

Kui juba hea mitu aastat tundub, et vana kodulehekülg on ajale jalgu jäänud, ning ühel hetkel näed voog-i ja tunned, et see ongi see, mida me otsinud oleme:)
Loe lisaks