Spagetid!

Pärast keerulisi teaduseksperimente eelmisel nädalal vajas aju hädasti puhkust ja seega võtsime taas ette ühe sensoorse mängutunni. Seekord tulid külla keedetud spagetid ja ohoo! mida kõike nendega teha saab!

Loe lisaks

Vihmasabin

Ilmad on olnud vihmased. On ikkagi sügis. Mõtlesime siis Haldjaperes ka veidi vihma uurida. Et olla veidi nagu väikesed teadlased. Miks vihma hea on? Milleks halb? Mis on vihma lõhn, värv, maitse, tunne?

Loe lisaks

ISSI PORTREE

Käes on isadepäevanädal ja see on - siililegi selge! - üks väga tähtis nädal!


Loe lisaks

Veidi kolline tund

Oktoobri lõpus kisuvad asjad veidi pimedaks ja süngeks. Kuigi Haldjaperes on alati päike, siis satuvad siiagi külla kollid. Kollid on üsnagi sõbralikud ja karvased aga vägagi hajameelsed. Nad kaotasid oma silmad ära, ja isegi suu ja keele. Kõik laiali Haldjapere peal. Pidime need üles otsima Kõik võimalikest peidukatest ja kollide külge kinnitama. Lõpuks said 2 kolli-roheline ja sinine valmis ning said oma hulgisilmadega hakata jälgima meie edasisi seiklusi.



Loe lisaks

AUGUD!

Selgub, et täiesti ägeda loovustunni saab teha ka mittemillestki! Seega hakkasime mängima AUKUDEGA! Ehk siis natukene nagu müüsime õhku või nii :)

Loe lisaks

Lehesadu Haldjaperes

Ilus kuldne sügis on käes ja kellele ei meeldiks sügise värvid. Neid on palju. Kõik saavad nimetatud: punane, kollane, roheline, oranž, lilla, pruun…. Kõige vahvam asi on see, et värvilistes lehtedes on mõnus sahistada ja möllata. Ja täpselt seda me seekord Haldjaperes tegimegi.

Loe lisaks

Kleepuv nädal

Sügis näitab oma tõelist nägu - on märg ja vihmane ning lehed kleepuvad tänavatele nagu vaip. Meie hakkasime ka Haldjaperes kleepuvate nähtustega tutvuma.

Loe lisaks

HALDJAPERE ÕUNANÄDAL

Oktoobris on meil sügisesed teemad ja mis veel paremini sobiks sügisesse, kui õunad. See aasta oli hea õuna-aasta ja õuntega saab palju toredaid asju teha. Näiteks õunamoos. Või õunakook! Head asjad mõlemad. Aga kook veel parem, eriti kui seda saab ise küpsetada!


Loe lisaks

Püüa kinni!

Silma-käe koostöö ja kehakoordinatsioon on iga meisterdamise alus. Seega võtsime ette ja tegime terve tunni ainult neid "harjutusi", mis meisterdamist toetavad. Kuivtrenni, niiöelda (ja veidikene märgtrenni ka).

Loe lisaks

Suvi Sahvrisse

Ja oligi kätte jõudnud suve viimane näda! Haldjaperes on küll alati päikseline ja soe aga mõned hommikud on juba kargemad ning päike kohati pilve taga peidus.
Loe lisaks

Mustrid

Haldjapere loovustundide teisel nädalal hakkasime mustreid tegema, vähemalt selline oli plaan. Mida me tegelikult tegime?

Loe lisaks

Uus hooaeg, järjekorras 19

Septembrikuus on ju kõik uus, nii meil Haldjaperes ka, kuigi teeme seda kõike juba päris mitmendat korda. Alustasime järjekorras meie 19. loovustundide hooaega. Suures plaanis on kõik samamoodi, Haldjapere rütm ja põhilaulud ja tegevused, see on selline mõnus raam tundidele, mille sees saab olla uudishimulik ja mänguline. 
Loe lisaks

Haldjapere tundide viimane nädal

Viimase Haldjapere nädala kohta küsisime peredelt, mida nad soovivad teha ja kui alguses tundus, et tulevad väga erinevad tunnid, siis lõpuks õnnestus pea kõik ühise nimetaja alla kokku viia. Erandiks jäi vaid suurte laste tund.
Loe lisaks

Paberimängud

Paber! Paber! Mida kõike saab sellest ja sellega teha! Meie võtsime kätte ja mängisime terve tunni paberiga. Suure paberiga ja väikese paberiga ja paberiribadega ja paberteibiga ja krõbiseva paberiga ja sileda paberiga ja kareda paberiga ja ajalehepaberiga ja... Seda erinevat paberit sai ikka päris palju!


Loe lisaks

Konnasupp

Ilmad on palavad ja suvised ning vesi juba soe, seega saab käia rannas sulistamas ja konnakesi vaatamas. Kõik veel pole randa jõudnud aga kõnni on paljud juba kohanud. Ka konna häält ja konna hüpet oskavad lapsed nii hästi järele teha.

Loe lisaks

Kaerahelbepidu

Oh, kus meil oli Haldjaperes tore nädal! Kõik tunnid ainult mängisime, mängisime ja mängisime!


Loe lisaks

Pilt emmele

Emadepäevanädalal meisterdasime emmele ühe värvilise lillepildi.

Loe lisaks

Luudadel lendavad nõiad ja hoogtööpäevak

Volbrinädalal juhtus sedasi, et Haldjaperre sattusid mõned nõiad, kel oli kõik sassis-vussis. Kodu oli sassis, juuksed olid sassi, luuavarred olid kadunud... oi, seda suurt segadust. Õnneks oli neil palju abilisi ja meie aitasime nõidade toad  ja luuad korda ja enne suurt volbrit kõik lendu. Püüdsime selle kõik muidugi ühele suurele pildile ka. 

Loe lisaks

Täpid

Kuna ilmad on väljas väga muutlikud ja heitlikud, siis on väga raske välja mõelda, mida Haldjaperre tundides teha - kas hakata seemneid külvama või hoopis mängida jääga... Sel nädalal tulid meile külla täpid. Igasugused ja igas suuruses ja värvilised kah veel. Täpid sobivad igal ajal ja iga ilmaga! 

Loe lisaks

Ajalehed ja kliister

Mööda sai just üks äärmiselt lõbus ja mänguline Haldjapere-nädal.

Kuna uudistega peab ju ikka kursis olema, siis sai tundi võetud palju-palju ajalehti. Noh, et kõik saaks rahus lugeda ja kevadet oodata. Selgus aga, et lapsed ei oskagi veel kõik lugeda! Järelikult oli ajalehtedega vaja midagi muud ette võtta!


Loe lisaks

Kevade karneval

Alanud on aprillikuu- naljakuu! Kaua oodatud kevad on kätte jõudnud. Küll oma heitlike ilmadega aga siiski. Aprillikuu esimestes tundides tuli mõte teha veidi nalja ja tralli. Parim võimalus selleks oli korraldada üks uhke kostüümipidu karneval!

Loe lisaks

Munatund

Munapühad on ju ainult korra aastas ja siis tuleb neist ikka maksimum võtta. Nii ka meil Haldjaperes.

Loe lisaks

KEVAD!

Sel nädalal algas KEVAD! Lõpuks ometi! Millegipärast leidis küll lumi, et on vaja tingimata viimasel hetkel enne kevade tulemist maha sadada. Õnneks sulas ikka paari päevaga ära ka.

Meie aga meisterdasime ühe toreda kevadise (ja veidi ka lumise) lillepeenra. Saime rebida munarestist lillekesi, neid ära värvida, kliistriga kinnitada ja igatepidi kaunistada.

Suurte laste tunnis oli eksperiment. Andsin kätte ühe suure munaresti ja lubasin sellega teha, mida tahavad. Ülejäänud vahendeid oskasid väikesed loovad meisterdajad ise juurde küsida ja tööd said äraütlemata ägedad.

 

Rõõmuga kevadesse!


Loe lisaks

Nagu kala vees

Kuna Haldjaperes sai tehtud tule teemaline tund seoses draakoni aastaga, siis tekkis mõte, et tasakaalu mõttes peaks tegema ka vee tunni. Mõeldud tehtud. Alustasime vee tundi veest rääkimisega: kust vesi tuleb, kust seda leida võib, mida veega teha saab, miks vett on vaja ja kellele on vesi elukohaks. Tegime ka väikese teaduskatse, kus pudelisse tekkis veekeeris. Siis aga ilmusid meile tsirkusekalad. Kaladele meeldis väga tantsida ja kukerpallitada kalakeste laulu järgi. Kuulasime seda lausa 2 korda ja laulsime kaasa. Kui tsirkusekalade etteaste lõppes otsustasime proovida ise kala püüda. Kõik said väikese õnge ja proovisime konksuga väikseid kalakese, niipalju kui keegi jaksas. Siis panime nad akvaariumisse väikese pilu kaudu

Loe lisaks

Päike!

Sel nädalal nägime õues päikest ja Haldjaperes Haldjapere päikest ja otsisime ka ise kollast ja päikest, kust aga andis otsida.

Loe lisaks

Tule ja draakoni tund

Draakoni aasta on juba täies hoos ja seega mõtlesime ikka korralikult tähistada. Kuna draakonid on head tulemeistrid ja oskuslikud tulepurskajad, siis võtsimegi teemaks tule. Mis on tuli ja kust ta tuleb? Milleks ta on hea ja milleks halb? Rääkisime tuleohutusest ja tule liikidest (küünal, ahjutuli, lõke, tulekahju jne).


Loe lisaks

Elagu Eesti!

Eesti sünnipäevanädalat alustasime Haldjaperes otse loomulikult hümni kuulamisega. Julgemad laulsid ka kaasa. Lapsed olid kõik väga pidulikud ja tõsised hümni kuulamise ajal.

Loe lisaks

Spagettidest, ausalt

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, peab alustama sellest, et eelmise aasta jaanuaris mängisime Haldjaperes spagettidega. Ja mõnele lapsele jättis see nii kustumatu mulje, et juba septembrikuust peale küsiti uuesti spagetitundi.
Noh, mõeldud, tehtud!
Loe lisaks

Uue aasta unistused

Aasta teisel nädalal võtsime käsile väga olulise teema. Otsustasime unistada ja veidi planeerida, mida uus aasta meile võiks tuua. Alustuseks arutasime, et mida 1 aasta edasi üldse sisaldab. Seal on päevad ja nädalad, kuud ja erinevad tähtpäevad. Ja mis kõige olulisem, seal on 4 aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Andsime igale aastaajale oma värvi. Talv sai sinise, kevad, rohelise, suvi kollase ning sügis punase värvi. Kogusime kokku värvilised pallid ning hakkasime neid sorteerima nelja ämbrisse. Kui pallid sorteeritud ja värvid selged, asusimegi meisterdama.
Loe lisaks

Uue aasta ilutulestik

Uus aasta ongi käes ja ka meie Haldjaperes tahtsime seda ilutulekstikuga tähistada.

Sellise ilutulestikuga, mis pauku ei tee ja mida kogemata maha ei maga.

Need lapsed, kes ilutulestikku oma silmaga nägid, said teha ühe pildi mälestuseks ja need lapsed, kes ilutulestikku oma silmaga ei näinud, tegid pildi sellest, milline kogu see toredus välja näha võis.

Loe lisaks

Pillikuu sai otsa ja talv saabus

Pillikuu lõpetuseks võtsime ette ühe sahiseva ja riisikrõbiseva loovustunni. Enne veel, aga, pühkisime mängult kõik lumest puhtaks, sest sadas ju sel nädalal alla korralik lumevaip. 
Istusime maas või vanema süles ja lugesime lumesaha-liisukat:

Sihh- sahh, sihh-sahh, sahisedes töötab väike lumesahk (2x).
(Laps istub vanema ees põrandal. Kätega tehakse põrandal edasi tagasi liigutusi).
Ajab lume laiali (kätega keskelt laiali põrandal silumine) (2x).
Et ei kukuks pikali (vanem võtab lapse sülle ja teeb uperkuuti kukkumise imiteerimist).


Loe lisaks

Paramm-paraa ja rohkem mürtsu!

Enne trummipilli tegemist laulsime PILLIMEESTE laulu ja mängisime kõiki neid pille, mis meil koguaeg kaasas on (ehk erinevaid kehapille). See oli üks vahva laul ja tegi meid trummimeisterdamise jaoks piisavalt soojaks.

Loe lisaks

Pillikuu–Banjo ja tsaka-tsaka

Haldjapere loovustundide teisel pillinädalal alustasime tundi lõbusa lauluga. Lõime rütmi kaasa ja jutustasime, et kes millist pilli teab või omab või on proovinud.

Loe lisaks

Issile pilli - konnakrooks või elevanihüüd?

Isadepäevanädal on juba mitmendat aastat Haldjaperes PILLIKUUL, seega tegime ka sel aastal ühe vahva pilli, millega hommikul issit äratada.

Enne pillimeisterdamist õppisime selgeks (või tuletasime meelde, kuidas keegi) isadepäeva laulu. Laulu saateks mängisime konnakujulistel guirodel.

Loe lisaks

Ämbliku ja laterna lugu

Oktoober lõppes Halloweeniga ja algas november. Seega rääkisime tunnis Halloweenist, kollidest, kummitustest ja muudest jubedatest tegelastest, kes Halloweeni ajal ringi liiguvad. Kuna algas kõige pimedam aeg aasta jooksul, siis inimesed põletavad rohkem tulukesi ja küünlaid. Hingedepäeval pannakse hingekestele küünlad põlema.

Loe lisaks

Unetund

Sügis jõudis kätte ja kaugel see talvgi on. Mõned loomad ja putukad jäävad juba talveunne.

Haldjaperes alustasime ka unetrenniga. Kõigepealt oli vaja arutada, mis kõik peab enne uinumist ära tegema. Lisaks hambapesule, pissilkäigule, riiete vahetamisele ka kõik rituaalid ja protseduurid nagu unekalli ja unepai, kaisukas, unejutt ja unelaul jne. Näitasime ka ette erinevad unepoosid ja uurisime, et kes norskab ja kes öösiti palju sipleb.


Loe lisaks

MINA! MINA!

Mõnikord tuleb ette võtta SUURELT. Seega otsustasime teha pildi, mis vastab nii pikkuses kui ka laiuses igale toredale MINA-le, kes Haldjaperes käib. Järelikult oli vaja paberit mõõta täpselt nii palju, et igale MINA-le jätkuks. Selle tarvis tegime kõigepealt rullimis- ja meritäheharjutusi. Siis oli see maas pikutamine selgem ja sai paberit mõõtma asuda.

Loe lisaks

Sõbrad Kollane ja Punane

Vahvas sügisehõngulises tunnis kohtusid 2 sõpra - aktiivne, emotsionaalne, liikuv ja lõbus Kollane ning tagasihoidlik Punane. Mis juhtus, kui nad koos hullama hakkasid?
Loe lisaks

Notsud mudas

Seekord keskendusime tunnis notsude mudaseks tegemisega. Kõigepealt saabus meile külla siga ehk notsu ehk põssa ja tutvus kõigi lastega. Arutasime, et mis notsudele meeldib ja millised nad on. Siis oli muinasjutu aeg. See rääkis sellest, kuidas üks siga soovis niiväga lennata ning kuidas soovikaev tema soovi täita ei tahtnud ning mis siis edasi sai.

Loe lisaks

Värviline ja veerev

Haldjaperes on elu ja aeg nigu hernes - hirmsasti värviline ja veerev! Ja ossajutt, kui hirmus väsitav võib olla üks tund täis värvilisi palle, suuri kaste, kolisevaid plekkämbreid, kulpe, kausse, torusid ja muud põnevat.

Loe lisaks

Haldjapere vaimu püüdmine

Esimesel Haldjapere-nädalal juurdlesime selle üle, et kui uba Tartul oma Vaim on, siis on Haldjaperel kindlasti ka. Uudishimu on kõigi väikeste Haldjapere-sõprade sees sügaval peidus, nii hakkasimegi kõik koos mõtlema ja ette kujutama MILLINE see Haldjapere vaim küll olla võiks.

Loe lisaks

Mängud kangastega

Mida huvitavat saab teha suure hulga erinevate kangastega? Mängida, muidugi.  Meie mängisime Haldjaperes suurte kangastega ja väikeste kangastega; siledate, libedate, karedate, pehmete, venivate, läbipaistvate, karvaste ja torkivate kangastega. Ja igasugu muude kangastega ka, mis praegu enam meeldegi ei tule.

Loe lisaks

Õunapuude õitsemise aegu...

Kui eelmisel nädalal ilmusid kevadised lilled, siis nüüd hakkasid juba puud ka tasapisi õide minema.

Meie laulsime tunnis ühe vahva puulaulu ja siis asusime õiteehtes puid paberile püüdma.


Loe lisaks

Autoportree

Sellel aprillikuu viimasel nädalal tuli mõte vaadata veidi enda sisse ja endale otsa. Pärast alguslaulu ja terepallide etteastet asusimegi mõtisklema selle üle, et millised me oleme.



Loe lisaks

Vee- ja vahumängud

Trilla-tralla, trilla-tralla,
jänes jooksis üle silla.
Sillapuud olid pilla-palla,
jänes kukkus sillalt alla!
Kukkus sillalt otse vette
ja sai muhu otsaette.

Loe lisaks

Vitamiinisupp

Selleks, et algaval kevadel oleks palju jaksu ja energiat, otsustasime uut nädalat alustada vitamiinisupp valmistamisega.


Loe lisaks

Tibu tibu tibu!

Munapühadenädalal võtsime loomulikult teemaks selle, kumb oli enne- kas muna või kana?

Pika arutelu tulemusena ilmutas ennast meile kana. Ta oli ennast peitnud ära aga lapsed on head detektiivid ning seega ei jäänud tema peidukoht kauaks saladuseks. Kui uurisime kanalt, kas ta on nõus meile muna munema, siis oli ta nõus sellel tingimusel, et me teeme talle pesa. Pesa sai tehtud korvi sisse ja patjadega vooderdatud. Nüüd oli kanake rahul ja jäi laua alla pesasse munele.

Loe lisaks

Ussikesed

Otsisime visalt edenevas kevades inspiratsiooni ja saime seda Eric Carle raamatust "Röövikul on kõht tühi".

Loe lisaks

Külvates kevadet

Kevade võlumine jätkus Haldjaperes ka sel nädalal. Loomulikult hakkasime seemneid mulda pistma, et taimekesi välja meelitada!

Kuidas meil see tund siis käis?

Loe lisaks

Roheluse väljavõlumine 

Kuna eelimise nädala päikesed tegid juba nii head tööd, pannes õues lume sulama ja veed vulisema, siis otsustasime proovida veelkord veidike maagiat teha ning alustada roheluse väljavõlumisega.

Loe lisaks

Elu nigu hernes

Järjest kevadisemaks ja kevadisemaks olemine läheb, järjest rohkem ja rohkem tahaks end sirutada ja igasugu asju uurida-puurida-katsuda-kogeda. Ja koristada, seda võiks ju varsti saabuva kevade puhul kah.

Sel nädalal jõudsimegi Haldjaperes kõike teha: sirutada ja kogeda ja uurida ja koristada ka :)


Loe lisaks

Otsides Eestit

Haldjaperes otsisime sel nädalal Eesti lipu värvi asju. Väiksemad stuudios, suuremad mängumaal ja kõige pisemad näiteks enda jala küljest.
Loe lisaks

Tordipidu

Tordipäev on pidupäev!

Selle nädala tundi alustasime sõbrapäeva meeleoludes. Pika arutelu käigus jõudsime järeldusele, et selle päeva kõige parem osa, peale sõprade, on tort! Laulsime selle peale ühe toreda sõbralaulu ning tegime pillidega rütmi ka juurde.

Loe lisaks

Suur spagetipidu

Haldjaperes sai just üks libe, libe ja mängu täis nädal läbi.  Alustuseks ja teemasse sisse elamiseks tegime ühe libeda tantsu ja laulu. Kohe mitu korda tegime läbi, et ikka selgeks saaks.
Loe lisaks

Jänese aastasse hüppamine

Selle nädala tund viis meid jänkude maailma. Leidsime Haldjaperest suure jänkude pesakonna ning iga laps sai endale valida neist mõne hoolealuse. Paitasime ja patsutasime neid, uurisime nende kõrvu ning saba ja saime teada mõningaid kasulikke asju. Näiteks, et jänese hambad ei lakka kunagi kasvamast ja kui neil on eriti hea olla, siis nad oskavad ka nurruda! Kuulasime jänku laulu ja panime nad hüppama.

Loe lisaks

Lumememmed Haldjaperes

Uue aasta esimesel nädalal saabus sula. Ja meie Haldjaperes hakkasime kohe lumememmesid tegema, kuidas siis muidu!
Loe lisaks

Pillikuu lõpetamine trummiorkestriga

Pillikuu puhul täiendasime oma pillikollektsiooni ühe vahva trummiga. Alustuseks nuputasime, mis asi see trumm üldse on ja mida saab trummina kasutada, et rütmi luua. Proovisime patsutada oma põlvi, kõhtu, põski. Kui kõik oli läbi patsutatud, siis tutvusime päris trummidega, neid oli nii pisikesi kui suuri ja saime testida erinevaid. Õppisime trummi mängimise harjutamiseks ühe trummilaulu ka, mida sai siis kas kiiremini või aeglasemalt mängida. Võttis jala tatsuma küll.

Loe lisaks

Vihmapill

Novembrikuu astus vihmasena sammu edasi ja enne Suure Lume tulekut jõudsime parasjagu ühe portsu vihmapille valmis meisterdada.

Loe lisaks

Ahvipill

Pillikuu teisel nädalal valmistasime ahvitummi. Ikka selleks, et kodune orkester jõuluks võimalikult mitmekesiselt kõlama saada! Ja kuna pühapäeval on isadepäev, siis meisterdasimegi ahvitrummi issile kingituseks. Loomulikult harjutasime enne meisterdamist Issi laulu, et isadepäeva üllatus võimalikult uhke oleks!

Loe lisaks

Küpsisekoll

Oktoobri eelviimasel nädalal otsustasime kohale meelitada ühe kolli. Kuna on tulemas pimedad talvekuud, siis kindlasti hiilib neid kollilisi rohkem ringi.

Loe lisaks

Hiir kellakappi läks

Oktoobrikuu teisel nädalal õppisime tundma kella. Selleks ühines meiega hiir, kes oli pugenud õpetaja taskusse ning soovis väga kõigepealt laste varbaid kõditada.

Loe lisaks

Lõvijaht

Oktoobrikuu algas Haldjaperes lõvijahiga. Kõigepealt lugesime raamatut "Kallis loomaaed", kust saime teada, miks lõvi (aga ka paljud muud loomad) koduloomaks ei sobigi. Siis püüdsime lauluga ühe vähe sõbralikuma lõvi kätte saada, aga tuli välja, et ka see laulu-lõvi oli siiski veidi hirmus. Nii ei jäänudki muud üle, kui iseendale üks sõbralik ja kodustatav lõvi meisterdada.

Loe lisaks

Pisike puu

Sügis jõudis kätte ja selle nädala tunnis otsustasime minna metsa.


Loe lisaks

Mullipidu

Ja nii kiiresti jõudiski kätte üks lõbusamaid tunde, mis Haldjaperes üldse olla saab - mäng seebi, vee, vahu ja mullidega.

Loe lisaks

Täpid ja triibud

Selle nädala Haldjapere tundides kohtas nii palju täppe ja triipe, et võttis kohe silme eest virvendama! Lisaks astusid loomulikult läbi ka plärakad ja sodipodi ja teised huvitavad tegelased.
Alustuseks veeretasime kollaseid palle laulurütmis "veere, kakku ja veere, kakku", tööd said käed ja jalad ja mõnusa massaaži sai seljale ka. Ja kui juba laulmiseks läks, siis tegime laulu saatel ka täpi ja triibu kuivtrenni.
"Kriips, kraaps, kriibus, kraabus
Rauad alla säh, näh!
Naelad ka, naelad ka, naelad ka, naelad ka.
Naks! Naks! Naks! Naks! Naks!
Loe lisaks

Savimöll

Enamasti tekitab savi väikestes maailmaavastajates hetkega huvi ja tahtmist seda uurida. Savi on ses osas väga põnev materjal, et iga kord kui savi mudida, tirida, vajutada, pigistada, sikutada, kukutada, veeretada, rullida...., siis savi vastab. See on nagu dialoog. Savil ei ole kunagi ükskõik (savi :)), mida sa temaga teed. Õnneks on savi väga lepik, kui sa temaga midagi muud peale uurimise ja puurimise ei tee. On selline hea maailma avastamise materjal, mis pakub nii meeltele kui ka motoorikale, loovusest rääkimata.
Loe lisaks

Paberimöll

Selle nädala peategelaseks oli loovustundides lihtne ja imeline paber. Suur paber, väike paber, sirge/sile ja kortsus paber, värviline ja värvitu paber, auklik ja terve paber...

Loe lisaks

Värviline ja veerev

Sel nädalal tegime Haldjaperes ettevalmistusi lihavõtteks. Meisterdasime pühadeks kaunistusi ja möllasime veerevate pallidega. 
Loe lisaks

Otsime asju ja joonistame ennast.

Sel nädalal tundus, et tahaks veidi ringi kolada ja asju otsida. Enne seda veel iseennast võimalikult suurelt joonistada. Rullisime põranda paksult aluspaberit täis. See rullimine on vist üldse konkurentsitult kõige hitim osa loovustunnist ja alati kõik jaole ei jõuagi. Plaan oli samale paberile joonistada, sellepärast ka rohkem rullimist. Joonistada saaks ka väga väiksele paberile, aga plaan oli suurem - joonistada iseennast elusuuruses ja teiseks: mõte, mida väiksem laps, seda suurem paber toimib alati hästi.

Enne kui põrandale pikali jäime, siis proovisime, kas me saame ennast paberil rullida üle toa. Vahelduseks päris mõnus tegevus. Mõnele lapsele ka natuke hirmus, sest nii ebatabaline on näha, et keegi suur inimene viskab pikali ja hakkab rullima ennast mööda põrandat. Samas see on nii vastupandamatult mõnus, et tuli siiski kiusatusele järele anda ja ise ka proovida. 

Lapse keha piirjoone tegemiseks kasutasime ema, vanaema või isa abi. Lapsed pikali põrandale ja piirjoon lapse ümber :). Lapse ülesanne oli seda täiendada oma kritseldustega. Suuremad leidsid üles ja märkisid ka pildil ära tähtsamad kohad: silmad, suu, nina ja naba näiteks. Mõni täiendas ennast pildil tohutu juuksepahmakaga, teine jälle kirevate riietega. Kritseldamiseks olid kasutused mõnusad guašipliiatsid, millega on mõnus ja lihtne kritseldada.


Loe lisaks

Ussid liikvel

Selle nädala loovustunnid vallutasid ussid, sest rahvakalendri järgi oli sel nädalal käädripäev ehk ussiliikumisepäev, mil ussid talveunest ärkavad ja kevade ootuses liikvele asuvad. 
Meil olid mängus nööriussid, mängu-ussid, värvilised ussid, pikad ja lühikesed, krussis ja sirged ussid...
Kõigepealt olid mõned neist pugenud Haldjapere pilli sisse, siis tahtsid pugeda peitu, kuhu aga andis - põue, taskusse, soki sisse, igale poole.

Loe lisaks

Kevadehõnguline tund

Päikselised ilmad panevad tunnis ka kevade peale mõtlema. Seepärast joonistasime sel nädalal kevadet ja päikest ning lilli. 
Loe lisaks

Elagu Eesti!

Palju õnne, armas vaba Eesti! Oi, kuidas täna kõlab sõna "vaba" täiesti erilisena! 
Hakkasime pidupäevaks sättima juba nädala algusest. Lähtusim sellest, et armastus käib kõhu kaudu ja tegime Eesti sünnipäeva puhul lipuvärvides kooki. 
Loe lisaks

2 värvilist sõpra käsikäes.

Sõbrapäevahõngulises tunnis mängisime ja meisterdasime 2 sõbraga - sinise ja punasega. Lõpuks valmis pilt, kus on 2 vahvat sõpra käsikäes.
Loe lisaks

Südamlik nädal Haldjaperes

Tuleval nädalal ongi käes üks ütlemata tore päev - sõprade päev! Selle nädala Haldjapere tundides sättisime endid eriti sõbralikule ja südamlikule lainele.

Loe lisaks

Veetiigri aasta alguse kalapüük

Sel nädala tundus, et tahaks loovusutundides hirmsasti kala püüda. Jääaugust. Võib vist öelda, et see on meie üks lemmikuid tunde ja põhineb "Siili ja kala" lool meie raamatust "Unenäoriik". Iga kord on see küll veidi erinev, aga see teebki asja põnevaks. 
Loe lisaks

On nurgad, ei ole nurgad...

Eelmise nädala tunnipostitus jäi täitsa tegemata. Aga parandame vea:) Eelmisel nädalal uurisime lastega kahte kujundit - kolmnurka ja ringi. Meie jaoks käis kogu mäng otsimise ümber - kas on nurgad või ei ole. 
Loe lisaks

Parem-vasak, virmalised välja

Sel nädalal olime väga virmaliste lainel, sest kogu ilm on justkui virmaliste lainel. Mis seal salata, eks see on ju imeline nähtus! Lisaks virmalistele mängisime Parema ja Vasakuga ning joonistasime vahelduse mõttes püsti.

Loe lisaks

Lumesõda ja liumägi!

Jätkame talve teemal ja sedakorda peame toas maha ühe vägeva lumesõja ning lõpuks ehitame endale isikliku liumäe, kust loomulikult laseme ka liugu nii, et värviline jutt taga:)
Loe lisaks

Jää nagu jäätis

Alustasime uut aastat kohe meisterdamise ja mängimisega. On ju nii, et see, mida aasta esimesel nädalal teed, siis selline aasta tulebki :)? Meie igatahes usume, et aasta tuleb tore ja mänguline ja soovime sama ka teistele.
Loe lisaks

Jõulunädal Haldjaperes

Esimest korda ajaloos olid Haldjaperes jõulunädalal uksed lahti ja jõulutunnet sai jagatud siia ja sinna, vasakule ja paremale, uksest ja aknast. Oli mõnus, oli õdus.

Loe lisaks

Kuuseehted nii ja naa

Me oleme juba mitmendat nädalat nii jõululaine, kui veel olla saab. Sel korral jõudsime jõuluehete tegemiseni. On ju viimane aeg kuuske ehtima hakata. 
Loe lisaks

Mäng valguse ja jõuluvärvidega

Sel nädalal hoidsime tekkinud jõulutunnet valguse ja jõuluvärvidega. Kustutasime toas lambid ja süütasime küünlad ning tõime mängu isetehtud valguskastid. Tundi alustasime, nagu ikka küünalde süütamise ja küünlalauluga. 
Loe lisaks

Jõuluettevalmistused alaku!

Jõulud meile meeldivad - kogu see peitusemäng päkapikkudega ja vahva värviline aeg ning muidugi valgus ja tuled. Kuna pühapäeval on 1. advent, siis alustasime ka meie Haldjaperes jõuluettevalmistustega. Tegime kaardi, mida oma parimale sõbrale postiga saata. Advendiaja küünlalaulu laulsime ka - seekord siis ühe küünlaga. Haldjapere lapsed teavad, et kui saame kokku lugeda 4 küünalt, ongi jõulud käes.
Loe lisaks

Rõõm kritseldamisest

Sel nädalal nautisime erinevaid kritseldamise ja joonistamise viise ning vahendeid. Liikusime palju ringi ja tegutsesime nii püsti kui istuli, vahel tuli end isegi kõhuli visata.
 
Loe lisaks

Soolataigna nädal

Novembri esimene nädal kulges loovustundides mõnusalt ja pehmelt. Umbes nii nagu elu pimedal ajal kulgeda võikski :). Soolataigen ise oli muidugi väikese vimkaga, selline erinevaid meeli ergutav, Haldjaperes ju teistmoodi ei saakski.
Loe lisaks

Oktoobrikuu viimane sügisvärv

Oktoobrikuu viimasel meisterdamisnädalal tuli koos Kreetega Haldjaperre külla üks tore ja mänguline sügisvärv - oranž ehk omadele Orants! Otsapidi juba tuttava Kollase sugulane ja hea semu ka Rohelisega.
Loe lisaks

Kuhu kadus roheline õun?

Kuna kirevad sügisvärvid kipuvad ühe vahva rohelise värvi enda alla peitma, otsutasime me Haldjaperes, et tegeleme terve tunni rohelise värvi otsimisega. No ja tuli välja, et ka üks roheline õun oli kadunud. Otsisime selle ka üles:)
Loe lisaks

Kaerane ja kollane oktoober

Oktoobri esimene nädal oli kuldsest sügisest inspireeritult kollane. Värvile võtsime tundi seltsiliseks seekord kaerahelbed. Otsisime kollaseid asju, mängisime kollaste asjadega, tegime kunsti kollasega. Ja kaeraga muidugi. 
Loe lisaks

Sügiseselt külluslik sünnipäevakaart

Sünnipäevakuu lõpetasüks vahva sügisene tund, kus lõpuks tegime Haldjaperele väga omase sünnipäevakaardi, millest jäädvustasime meie endale imelise mälestuse ning kaardid said kõik meisterdajad ikkagi endale jätta.
Loe lisaks

Sünnipäev on täies hoos!

Haldjapere sünnipäevakuu jätkub! Sel nädalal olime üleni mängu-lainel, sest ühe korraliku sünnipäeva juurde käib ju ka korralik mäng. Mängisime tundides mänguliiva ja veega ning sügisega ka - sügisel oli sel nädalal samuti sünnipäev!
Loe lisaks

Sünnipäevaks šokolaadimuffineid?!

Nii tore, kui sünnipäev ei ole ainult ühel päeval:) Haljapere sünnipäeva raames meisterdasime seekord šokolaadimuffineid. Mõnedel tulid lausa fondantid:) Üliilusad! Kindlasti ka sama maitsvad.
Loe lisaks

Haldjapere on 15 ja algas 16. hooaeg

Alustasime Haldjapere loovustundidega täpselt 15 aastat tagasi. Endalegi tundub natuke uskumatu. Alustasime 2006 Lille Majas 30 ruutmeetrises pisikeses toas. Selle kõrval oli kasutada pisikene WC koos veel väiksema kraanikausiga ja tagantjärele tundub, et enamus ajast pidi kuluma järjekorras seismisele. 
Loe lisaks

Mesilased lillemeres

Me lõpetame meie distantsõppe perioodi ja putukate sarja mesilaste teemalise meisterdusega. 

Sel korral läheb vaja

  • suuremat paberit pildi põhjaks
  • rohelist värvi muruks
  • kammi muru tegemiseks
  • sinist värvi lillemere tegemiseks
  • tühja joogipudelit lilletrükiks
  • jääkotti mesilasparve tegemiseks
  • kollast värvi mesilasparveks
  • pintslit
  • kõrt jääkoti täispuhumiseks
  • musta lõnga triipudeks
  • musta markerit või õlipastelli triibutamiseks
  • musta värvilist paberit triipude rebimiseks
  • munakarbi pesa mesilasemaks
  • valget siidipaberit tiibadeks
Loe lisaks

Lepatriinud

Jätkame maikuu loovustundides putukate lainel. Sel korral pugesid tundi lepatriinud. Suured ja väikesed. Meisterdasime neid tõesti kahte sorti. Ühe sellise suurema, mida saab laps endale selga panna, et ise lepatriinut mängida ja väiksema - kivist lepatriinu -, et oleks midagi ka pihku võtta. 
Loe lisaks

Liblikatund

Kevadele kohaselt hakkab loovustundidesse tulema riburadapidi putukaid. Sel korral lendas loovustundi üks suur kirju liblikas. 
Loe lisaks

Emadepäeva üllatus

Maikuu algab loovustundides jätkuvalt distantsõppel, aga seekord emadepäevahõnguliselt. Nii et sel korral on meisterdama oodatud eriti issid ja suuremad lapsed, õed-vennad, et meisterdada emmele üks tore kaelakee koos vahva kinkekarbiga. 
Loe lisaks

Lillekunst

Koos kevadise õitemerega õues, tuli lilleteema ka Haldjapere loovustundi. Sel korral valmib tore lillepärg, mida saa kaunistuseks riputada näiteks uksele või seinale. Varsti on ka emadepäev tulemas - võib-olla kellelegi hea kindiidee ;).



Loe lisaks

Konnad, krooks-krooks!

Kevad on käes ja küllap olete õues jalutades isegi sattunud mõnd konnakontserti kuulama. Konnad jõudsid soojade ilmadega sel nädalal ka Haldjapere loovustundi. Et see kevadine ilm on selline heitlik, siis tuleb konnadel seekord pildi peal samuti kevadise muutliku ilmaga maadelda. Proovi ise järele!
Loe lisaks

Pilt jalutuskäigust

See teema on alati Haldjaperes üks lemmikumaid teemasid. Jalutad õues ja kõik, mis silma hakkab, selle kotti pistad. Koju jõudes, on põnev avastada, mis kõik kotti sai.
Loe lisaks

Lihavõtted

Nii toredat värvilist püha ei saa raisku lasta, vaid tuleb pühademeeleolus meisterdada. Loomulikult olid seekord teemaks munad, värvid ja tärkav loodus.
Loe lisaks

Linnuke, tsir, tsirr

Nii kui päike soojendab ilma, tulevad kõik linnud välja ja hakkavad siristama. Meil juhtus tunnis sama:) Ei tea, kas oli see päikesest või mis, aga nii lõunamaa linnule sarnaselt värviküllane linnuke tuli välja.
Loe lisaks

Proua Külm ja Härra Soe

Tänane tund põhineb meie raamatu "Minni ja krähmud" lool "Proua Külm ja härra Soe" - et siis soojenduseks on hea see lugu ette lugeda mõnel õhtul ja järgmisel päeval siis meisterdada.

Meisterdamiseks on vaja teha natuke eeltööd: panna külma jääd (mõnest jääkuubikust piisab) või külmutada värvi. Teiseks on vaja teha enne valmis soe pudruvärv. Oluline on, et see oleks meisterdamise ajal veel soe, mitte liiga jahtunud. 

Vaja läheb:
  • tugevam paber
  • väike kausitäis lund või jääkuubikuid
  • sooja vett ja pipetti
  • näpu- või guaššvärve
  • sooja pudruvärvi (esialgu ilma toonita)
  • jääkuubikuid
  • lusikat, topsi
  • riisi-, kaera- v muid helbeid
Kuidas teha pudruvärvi?
Võid teha sarnaselt kliistri tegemisega. Lase ca 250 ml vett keema.  Samal ajal sega suur supilusikatäis jahu(nisu-, odra-, riisijahu) väikese koguse külma veega. Sega kuum vesi jahusegu hulka või vastupidi. Sega hoolega ja jäta paksenema. See tuleb umbes hapukoorepaksune. Võid keeda ka potis, nagu tavalist putru. 
Loe lisaks

Pill-pill-pill-tirilill-lill-lill...


Sel nädalal oleme Haldjapere koduõppes koduse pilliorkestri häälestamise lainel. Oluline on leida kodus erinevat häält tegevaid asju, mis moodustaksid kokku orkestri. Emme kui meisterdama asute, siis uurige kodus, mis hääli erinevadi asjad teevad.  Siia sobib hästi lugeda meie "Minni ja krähmud" raamatust peatükki "Koduorkester". Selle lugemine on samuti omamoodi häälestamine, õigemini häälestumine edasiseks meisterdamiseks. 
Plaanis on seekord teha üks pill - ahvipill.






Loe lisaks

Palju õnne, Eesti!

Küll on tore, kui Eesti sünnipeäva puhul saab igal aastal meisterdada 3 ilusa värviga - sinise, musta ja valgega.

Seekord meisterdasime pidupäeva auks kauni tordi, mis kindlasti saab olema iga pidulaua uhke kaunistus.

Kuna sel ja järgmisel nädalal meisterdavad Haldjapere pisikesed sõbrad kõik kodus iseseisvalt, siis tuli meile näidistundi meie juhendaja Kreete poeg Luka.
Aitäh, Luka, et kõik meie soovid perfektselt täitsid :)!

Loe lisaks

Vistel-vastel

Veebruar on äge kuu! Ise nii lühike, aga jube tegus! Päikest ja valgust on iga päevaga rohkem ja igal nädalal on mõni tähtpäev, mida tähistada. Sel nädalal lasime vastlapäeval ennast kanda.  

Loe lisaks

Sõbrad ja südamed.

Hei, hei, sõbrad! Pühapäev on meie kõigi päev ja see inspireeris meid sel nädalal Haldjaperes. Oli südameid, sõbralikke värve, üllatusi.
Loe lisaks

Paber!

Selle nädala peategelaseks oli loovustundides lihtne ja imeline paber. Suur paber, väike paber, sirge/sile ja kortsus paber, värviline ja värvitu paber, auklik ja terve paber...
Loe lisaks

Lumememmed

Õues olev ilm lihtsalt paneb ka Haldjaperes lumememmesid meisterdama.
Loe lisaks

Jääääää

See nädal loovustundides on olnud inspireeritud ilmast - sellest külmast, mis meil on siin mõnda aega valitsenud on.
See on tore - see ilm. Talvega seostub palju erinevat, aga seekord keskendusime jääle - uurisime ja puurisime ning mängisime sellega  erinevatmoodi. 
Loe lisaks

Jõulutunnet ei röövi meilt keegi!

Just, just... sest me siin Haldjaperes panime jõulutune purki ja keerasime kaane ka kõvasti peale, et ta välja ei saaks. Kui nüüd peaks hakkama jõulutunne ära kaduma, tuleb vaid purgike võtta ja seda raputada ja siis kõike seda imelist nautida. Me siin Haldjaperes usume, et see purgike aitab ka lapsi magama panna ja üleüldse on see üks võlupurk. Kui eelmine kord tegime endale Raekoja platsi väärilise kuuse, siis seekord Tartu Raekoja platsi uisuvälja:) No oleks tunde veel, saaksime ehk kanala ja rohelise maja ja kohvikugi valmis... No las ta jääda koduseks meisterdamiseks - seda peaks nüüd nii lihtne teha olema, sest kõik lapsed said endale kingiks Haldjapere raamatu! Ilusat meisterdusterohket jõuluaega!
Loe lisaks

Raekoja platsi jõulukuusk igasse koju:)

Igal aastal on Tartu raekoja platsis imeilus kuusk. Ja kes ei tahaks sama ilusat kuuske endale koju? Kõik me tahaks. Me Haldjaperes sel nädalal siis nii tegimegi - kõige ilusama kuuse iseendale.
Loe lisaks

Jõulud hiilivad sisse

Sel nädalal sättisime end vaikselt jõululainele. On ju pühapäeval 1. advent ja ametlik jõuluootuse algus. Meil on Haldjaperes päris mitu jõulutraditsiooni, mida igal aastal erinevas versioonis jõuluasjade hulgast jälle välja pakime. 
Traditsioonid, rütm ja rutiin on eriti toetavad, kui ümberringi toimub palju muutuseid ja valitseb rohkem segadust kui korda. 
Loe lisaks

Justkui valgusteraapiline tund.

Kui saabub pime aeg, ihkab hing valgust. Eks säravad jõuludki ole omamoodi pimeda aja peletamiseks. Meie kustutasime aga tunnis tuled ja hakkasime valguskastil mängima, meisterdama ja värvima.
Loe lisaks

Maskidest ja kinnastest

Selle nädala loovustundide teema sai inspiratsiooni ühest paljudest lastest, kes ei taha üldse kindaid kätte panna. Aga ilm läheb ju aina jahedamaks... Sellest ka mõte teha sõrmiku-käpiku tund, et need tüütud riideesemed mänguliselt rohkem sõbraks saaks. Tore mõte küll, ainult et kindad jäid sel nädalal tagaplaanile, sest esiplaanile trügisid hoopis maskid. Või siis peaks üldse ütlema, et maskid kaaperdasid loovustunni-nädala :). 

Loe lisaks

Marti-marti!

Samumeie, kus oli sel nädalal alles Haldjaperes mehine värk!

Esiteks on pühapäeval tulemas isadepäev ja teiseks joostakse järgmise nädala esmaspäeval marti. Aga kuidas need kaks päeva omavahel seotud on? No ikka nii, et pisikesed meisterdajad said soovi korral valmistada maski seekord isale. Et isal oleks hea julge minna marti jooksma, noh! Ülimalt praktiline isadepäeva kingitus.

Loe lisaks

Oranži ja musta lummuses.

Et käimas on Halloweeni nädal, olime loovustundides sellest veidi inspireeritud ja võtsime mängu 2 hälloviinilikku värvi: oranž ja must. Tegevusi läbis sensoorne mäng oranžide ja mustade materjalide ja vahenditega.
Loe lisaks

Sügislehed

Ilu, mida pakub sügisesed lehed, ei saa jätta tunnis kasutamata. Nii olimegi enne
vaheaega värvilise sügise lainel. Värvilised lehed ja kõik värvid, mida lehed meile
pakuvad
Loe lisaks

Õhk.

 „Kas sa tead, millega tänases tunnis mängima ja meisterdama hakkame?

VAATA! Jajah, tõesõna, täna on meil külas ÕHK!“

Loe lisaks

Õunanädal

Sel nädalal inspireerisid meid loovates tegevustes õunad. Päriselt tulid õunad tundi alles selle lõpus - enne seda aga läbi soolataigna ja riisi seest ja tee sees...
Loe lisaks

Algas sügis!

Sel nädalal algas sügis! Haldjaperes mõtlesime, et on tagumine aeg sooja teha, sügisel ju ilmad külmad. Ilm selle peale otsustas hoopis soojaks pöörata, aga ega need külmad ilmadki enam kaugel ole! Parem olla ettevalmistatud!

Loe lisaks

Meri, mu meeeeeriiii...

Viimasel ajal on tuul mõnusalt möllanud ja seda on eriti lahe jälgida mere ääres. Et meri on üldse üks ilmatutore inspiratsiooniallikas, siis tuli see ka meie loovustundidesse.

Loe lisaks

Haldjapere sai päikest täis!

Oh-oh-hoo ja piraki, hakkaski pihta! Uus hooaeg - lausa neljateistkümnes ja veel 1. septembril - see teeb asja eriti pidulikuks.
Sel esimese päeva hommikul tundus, et tööleminek on eriti oodatud ja kerge, lausa lendlev. Teel Haldjaperre tuli umbes sama palju rõõmsaid, elevil ja lendlevaid inimesi vastu - ilmselgelt mitte suunaga Haldjaperre, aga hea meel on tõdeda, et on veel toredaid kohti. Vastutulijate nägudest peegeldus rõõm, et saab kusagile minna ja et on koht, kuhu minna. Haldjaperest toredamat kohta annab muidugi leida, eksole ;). 

Esimese loovustunninädala lõpuks oleme ikka teinud väikest statistikat ka, et kes meil siis käib, nt nimedest.
Iga kord moodustub neist mingisugune uus ja huvitav muster. Sel aastal on meil näiteks 2 Pauli ja 3 Ottot. Huvitaval kombel on mõlemad Paulid ühes rühmas ja 2 Ottot teises. Saab mõnusasti kahe lapse poole korraga pöörduda :).  Selle tegime ka kohe selgeks, et Ottode rühmas pole mõtet "oot-oot-oot" öelda, tekitab ainult segadust.
Tüdrukutest on meil näiteks 2 Ellit, 2 Säde ja 2 Rahe. 
Meil on nädala lõikes tervelt 6 tubli isa, kes lapsega loovustunnis käivad. Nii palju siis statistikast.
Loe lisaks

Enne uue hooaja algust...

... on hea korrata üht mõne aasta tagust artiklit:
https://www.haldjapere.ee/blogi/10-pohjust-miks-haldjaperre-tullakse-nii-nad-raagivad

Et miks meil käiakse ja miks tasdub tulla :).
Head lugemist!
Loe lisaks

Loovustunnid koduõppel

Kolisime seoses eriolukorraga loovustundidega veebi. Meie poolt on aprilli koduõppe plaan selline:
  • 2 meisterdamisvideot nädalas (T ja N kl 10), mida saad endale sobival ajal vaadata, kaasa/järele teha;
  • tunniplaan iga nädala esmaspäeval vajaminevate vahendite ja materjalidega;
  • 1 pühapäevaõhtune lapsevanemate nurk väikese harjutusega vanemale;
  • spontaansed inspiratsioonipuhangud, mida tahame jagada (ka grupiliikmed võivad seda vabalt teha).

Kui teil on ettepanekuid, ideid või ootusi koduõppele, siis ootame hea meelega selle kohta tagasisidet!


Kuna praegu on perede majanduslik olukord väga erinev ja paljudel tõenäoliselt keeruline, siis me laseme kuutasu summa vabaks ehk et iga pere otsustab ise, millise summaga koduõppes kuupõhiselt osaleb.


Kuutasu info ikka sama:
MTÜ HALDJAPERE
Swedbank arve nr EE082200221032745167
selgitus: vanema ja lapse nimi, periood (nt aprill) mille eest tasutakse.

Haldjapere koduõppes osalemine on rangelt vabatahtlik.


Infot Haldjapere koduõppest võib vabalt tuttavatega jagada. Kel soovi meiega liituda, võib kirjutada

loovustund@haldjapere.ee.


Aitäh!
Ikka teie Haldjapere
Loe lisaks

Virtuaalnäitus 3-5a rühma savitöödest

Allpool on näha suuremate laste rühma savitöödest näitus. Teema oli täiesti vaba ja eesmärk oli saviga lustiga. Igaühel tuli savist ja oma kätest välja täitsa oma lugu, mille emme või issi kirja aitas panna.
Head nautimist!
Loe lisaks

Fo-fo-fo-fooooolium

Sel nädalal oli loovustundide peategelaseks foolium. See pakub materjalina uut ja huvitavat sensoorset kogemust – see krabiseb, läigib, kortsub, on kergesti rebitav. Seda värviga katta on veidike teistmoodi kogemus kui paberit katta. Foolium on oluliselt õrnem, sellega peab olema ettevaatlikum ja tundlikum.


Foolimi alla ja sisse pakitud asjad pakuvad sõrmedele tööd ning kompimismeelele trenni. Lõpuks tekkis sellest omamoodi ruumiline pilt. Ruumilise pildi tekitamiseks vajaminevad asjad (kadunud (ja leitud) pusletükid, üksikud klotsid, oad, merekarbid, pabernöör jne) olidki fooliumi sisse peidetud. Need omakorda suurde kasti, mille seest sai fooliumipakikesi kätte ainult käsikaudu suurtest aukudes kombates.





Pärast oli parasjagu pusimist, et fooliumi seest peidetud asi kätte saada. Nii tore, kogu aeg sai üllatuda. Pakkimisest ülejäänud fooliumist sai omakorda teha palle ja ussikesi.

Kui asjad olid tugevamale paberile kleebitud ja fooliumiga kaetud (nagu võileib), otsisime veel hästi õrna teipi, mille oli ruumi seinetele, riiulitele jne ära peitnud - vaja oli ainult natuke sikutada ja siis fooliumipildile kleepida. Eesmärk oli teibist teha muster, sest peale teipimist asusime pilti värviga katma. Peale värvimist oli jälle põnev teipi selle alt otsida ja otsapidi pildilt lahti sikutada. Järgi jäi fooliumi-muster.

Suurematega katsetasime seda, et joonistasime papile ette, mida tahaks fooliumi alla kujutada. Seejärel võtsime kuuma liimi ja joonistasime sama pildi kuuma liimiga. Peale seda liimisime PVAga peale kihi fooliumi ning vajutasime selle hästi õrnalt oma pildi peale. Katsime fooliumi akrüülpliiatsitega.
Loe lisaks

Savine loovustund

Enamasti tekitab savi väikestes maailmaavastajates hetkega huvi ja tahtmist seda uurida. Savi on ses osas väga põnev materjal, et iga kord kui savi mudida, tirida, vajutada, pigistada, sikutada, kukutada, veeretada, rullida...., siis savi vastab. See on nagu dialoog. Savil ei ole kunagi ükskõik (savi :)), mida sa temaga teed. Õnneks on savi väga lepik, kui sa temaga midagi muud peale uurimise ja puurimise ei tee. On selline hea maailma avastamise materjal, mis pakub nii meeltele kui ka motoorikale, loovusest rääkimata.
Loe lisaks

Varakevadine räimepüük

Nädal enne Eesti sünnipäeva tundus täpselt paslik aeg võtta loovustundides ette varakevadine (sest seda see talv ju on) räimepüük, et järgmisel nädalal oleks midagi leiva peale panna. Kasutasime selleks mängukalu ja mänguõngesid, hiljem oma väikeseid käsi. Seeläbi toetasime silma- ja käe koostööd, kahekehapoole koostööd, pakkusime uusi kogemusi meeltele.
Loe lisaks

Sõbrapäev

Sõbrapäevanädala veedame me Haldjaperes tihti sõpradele pühendades. Sel korral tegime kaarte ühele suurele ja siis veel suuremale sõbrale. Südamekujulised, sest sõbrapäev on ju selline südamlik päev.
Loe lisaks

Täpid ja ringid, pallid ja rattad

Veebruari esimesel - päikselisel ja kargel - nädalal tahtsid Haldjapere loovustundidesse tulla täpid ja ringid. Tulidki. 
Täpid on meil peaaegu püsielanikud juba - väga hästi käe sees. Kriipsud ka. Ringseid liigutusi väikesed käekesed aga alles hakkavad tegema. Õnneks on meil erinevaid töriistu appi võtta, mis aitavad joonistada, kuniks endal välja tulema hakkab. Ehk et sel nädalal olid tähelepanu keskmes lapse loomuliku joonistamisoskuse arengu toetamine ning peenmotoorika. 
Loe lisaks

Lumeigatsus

Aasta algus on  meil Haldjapere loovustundides möödunud suuresti lund igatsedes. Kõigepeale aastavahetuse ilutulestikku meenutades ja siis ikkagi lund igatsedes ja võludes. Kogu selle võlumise peale hakkas ühel hommikul korraks lausa lund sadama. Tegelikult oli see vist lausa selle talve lumetorm. Põhiliselt võlusime lund tuppa ja see meil õnnestus ka.
Loe lisaks

SI-NI-NE

Sel nädalal olime värvi lainel, täpsemalt sinise värvi lainel. Otsisime sinist värvi, leidsime sinist, meisterdasime sinisega ja sinist jne.
Loe lisaks

Isad - tähtsad tegelased meie elus

Et issid on ütlemata olulised, tähistame me ka Haldjaperes traditsiooniliselt isadepäeva. On ju see natuke nagu sünnipäev, mis on kõigil issidel korraga, kõik isad on sel päeval tähtsad. Kes kuidas tähistab - kus tehakse kingitusi või süüakse torti, veedetakse lihtsalt koos aega. Me Haldjaperes alustame tähistamist tavaliselt teen-ise-sõnad-lauluga sellest, miks issid meile kallid on.
Ja siis tavaliselt meisterdame midagi issile. Nii ka sel korral. Meisterdasime erinevaid asju erinevates tundides (vt pidigaleriid), inspiratsiooniks isad.

Sel korral me meisterduse kirjeldust kirja ei pane, selle asemel kirjutame mõne sõnaga, miks issid on lapse arengus olulised ja kuidas näiteks Haldjapere loovustunnis käimine saab isa ja lapse suhtele kaasa aidata ning tõsta isade enesekindlust ja motivatsiooni.
Loe lisaks

Nädal enne vaheaega

Nädal enne vaheaega loovutundides kordasime veidi seda, mida olime varasemalt teinud ja meisterdasime emmede-isside abil endale kaasa mängu, millega kodus mängida.
Alustasime kritseldamisest kollase ja punase vahakriidiga. Tuletasime meelde, kuidas me oleme täppe teinud ja kriipse joonistanud. Kes soovis, sai ennast üleni paberile kujutada emme-issi abiga ja siis ennast meelepäraselt "tuunida".

Kriite ja soojendusharjutust oli vaja kohe esimese sorteerimismängu tegemiseks. Võtsime munarestid ja asusime nende sisse kollaseid ja punaseid pesasid tegema. Pruune sai ka teha.

Edasi tuli, nimelt sorteerida, kollaseid ja punaseid karvaseid pallikesi pruunide kastanite seast. Et see kõik ei oleks liiga lihtne, siis takistas asjade kausist väljavõtmist selle ava ümber pandud kummid. Teine keerukam osa ülesandest oli asju pintsettidega välja võtta. Peenmotootika pidupäev :)!

Sorteerimsmängu sai teha umbes sada korda edasi-tagasi või nii kaua kuni tähelepanu püsis. Samal ajal sai asju võrrelda - värvid, suurused, hulk jne.
Kui see mäng enda selleks korraks ammendas, said emmed-issid värviliste pesadega munaresti enda kätte, et seda selle külge ka teine mäng ehitada. Lapsevanemate loovusharjutus :). Mitu vanemat tõdes, et nad polegi ammu midagi sellist teinud ja kogesid lisaks eduelamust - mis sa hind veel tahad. 

Samal ajal mängisime meie lastega asjade kasti pistmise mängu :)



Ehitamiseks olid valikus erinevad torud ja karbid ja munakarbid jne. Ehitamise vahepeal said vanemad "toodet testida" - ehk mängu lapsega katsetada. Nii mõnigi kord tuli teha parandusi, aga tulemus sai seda mängukindlam.

Suurte laste loovustundides kordasime üle kõik suured kunstikud, kellest oleme seni rääkinud: Pollock, Kandinsky ja Monet. Kunstimine käiski seekord justkui kolmes kunsti-keskuses, kus sai vastavalt iga kunstniku stiilile ühistööd täiendada.

Loe lisaks

Uus kuu ja uued algused

Kui eelmisel nädalal spetsialiseerusime loovustundides kärbseseene tundmisele, siis sel nädalal käisime metsas ja rabas ja jõhvikal ja lihtsalt niisama. Tegime seda kõike põhiliselt täppe ja kriipse tehes.
Miks me armastame täppe ja kriipse, saab lugeda ühest vanast postitusest, see ei ole muutunud: http://www.haldjapere.ee/blogi/sellest-kuidas-me-loovustunnis-teeme-harjutusi-nii-sabale-nabale-kui-ka-kirjatehnikale.

Alustasime paberist, milleks sel korral oli tapeet, selline kareda, puukoore-taolise tekstuuriga tapeet. Tapeedirullidega oli tore mängida - sättisime neid püsti ja kujutad sa ette, see ei olnudki nii lihtne. Rullid kukkusid ju pikali pidevalt.  Aga põnnid ei jätnud jonni, muudkui proovisid ja proovisid, kuni jonnakas tapeeditoru ja püsti nagu puuSeepeale tuli kohe järgmine kogu keha pingutust vajav ülesanne: tee see rull lahti. No kuidas sa teed - see rull ei taha ju üldse lahti püsida, kohe rullib ennast kokku tagasi. Lahti-kinni; lahti-kinni....
Siis sai kasutada seda rulli veel piilumiseks ja hõikamiseks ja lihtsalt veeretamiseks.
Lõpuks, kui paberi veidi lahti saime, hakkasime selle sisse täppe ja kriipse tegema. Ehk paberitükk sai täis auke ja natuke suuremaid auke. Tegime seda pulgaga - jällegi füüsilist pingutust nõudev tegevus.
Aukudega on
tavaliselt kahtemoodi: lapsed kas üldse ei armasta neid või siis just vastupidi. Seda viimast on rohkem.
Kuidagi tore on jälgida seda meeletut keskendumist ja pingutust. Mõnel lapse tekitab see naeru  hoopis. Aukudega on veel see vahva asi, et sealt saab asju läbi, sisse ja peitu panna - kõiki neid võimalusi kasutasime ka. Seejärel tuli mängu süsi. Söetükkidega tõmbasime puukooretaolisele tapeedile kriipse, ülevalt alla - nagu puud rabas või metsas.
Seejärel hakkasime metsa värve tooma. Kõigepealt tegime rohelise metsaaluse, seejärel tahtis päike puude vahelt välja piiluda (kollane)  ja kõige lõpuks kanarbikulilla. Tööriistana kasutasime kammi. Kriipsutasime ja kõdistasime pilti.
Ka jõhvikad tahtsid pildile saada. Selleks tegime suuri täppe - astusime justkui pildil, suure pulgaotsas oleva ümara švammiga. Mõned jõhvikad olid eriti pirakad. Tegime neid voolimismassist (keedetud maisitärklisest, soodast ja veest, millele lisasin ka toiduvärvi).
Voolimismassi sai tükeldada või suuremate puhul lõigata. Et seda oleks hea teha, rullisime sellest kõige pealt ussikese. Tükke sai veel käe vahel ümaramaks veeretada. Lõpuks potsatasid need pildile ja sõrm vajutas need muudkui kinni.
Kel lõpuks veel jaksu oli, sai pildile loomi teha piiluma. Vanem ja laps said koos arutada, milline loom võiks pildil olla ja siis sellele silmi või nina, vurre lisada.

Suuremate laste tunnis (3-5a) jätkasime suurte kunstnike radadel - seekord tegime Kandynskit.

Aa - pealkirja juurde tagasi tulles, et mis meil siis uut algas?

Sel nädalal tegime teoks astu-läbi loovustundide mõtte. Selline tund siis kuhu saab iga kord eraldi registreeruda. Osalemine käib korra-, mitte kuupõhiselt. Teiseks alustas Haldjapere esimene vanem-laps loovteraapia grupp.
Niiiiii äge!








Loe lisaks

Vihm elutoas

Et ilm on viimasel ajal olnud pigem vihmane, siis tuli vihma ka loovustundidesse. Nädala lõpuks õues enam nii palju ei sadanudki, kui meil toas.
Sel korral olid tundide tähelepanu keskmes peen ja üldmotoorika, loovus ja fantaasia. 
Loe lisaks

Alustasime loovustundide 13. hooajaga

Hooaja järjekorranumber kõlab küll uskumatult, aga ikka on enne esimesi tunde ärevus sees ja tunne nagu poleks kunagi varem midagi sellist teinud. Pigem tore tunne :).

Alustuseks nimede statistikat ka: eelmisel aastal olid popimad nimed vaieldamatult Karl ja Hugo, aga sel aastal on hoopis teistsugune aasta. Karlidega on sedasi, et neid on ainult üks ja seda ka koos teise nimega. Hugosid on juba rohkem - 3. See-eest on meil ka näiteks 3 Maru, 2 Valterit, 3 Oskarit, 3 Hen(d)rikut. Vahva!

Tegevustega hakkasime üsna lihtsalt ja tagasihoidlikult pihta. Ergutasime meeli riisi ja kruubiga - katsusime, vaatasime, kuulasime, nuusutasime ja ikka maitsesime ka. Kasutasime riisi ja kruubi tõstmiseks lisaks kätele ka lusikaid. Tõsta sai niisama ja koonusekujulise tuutu sisse, mille otsas oli auk - tore oli vaadata, kuulata ja oma käe peal tunda, kuidas riis/kruup välja sajab. Lisaks on tõstmise mäng hea silma-käe koostööle.
Kui terve ilm hakkas juba riisi ja kruupi täis saama, läks ülesanne keerulisemaks: riis ja kruup tuli saada õhupalli sisse, selle sama koonuse abil. Muidugi oli ka emme või issi abi vaja. Riisi täis õhupallid hakkasid lapse käest riisi sisse potsatama, justkui õunad puu otsast, nii sai terve keha tööle panna. Mõned neist kadusid ka riisi sisse ära, siis oli põnev palle jälle üles otsida.

Samamoodi potsatades asusime kunstima. Kõigepealt potsatasime sama palliga kliistrit paberile. Ei saanud jätta võimalust kasutamata ja kliistris ka oma käte ja jalgadega lustida. Nii sai kogeda kuiva ja teralise järel midagi märga (sooja) ja hästi libedat.

Seejärel läks mäng jälle kuivemaks - võtsime kätte rohelise paberi ja asusime seda rebima ja paberile lennutama - tänu kliistrile jäi see kõik kenasti paberile kinni, moodustades justkui pehme murupadja, mis puu all potsatavaid õunu püüab. Peale seda võtsimegi jälle pallid appi ja potsatasime piltile seekord punast värvi kliistrit. Lõpetuseks pusisid emmed-issid õhupallid lahti ja riis pääseski välja, otse topsi, punase kliistri sisse. Riisi-kliistri segu potsatas lusika abil pildile ja nägid välja nagu suured potsakad õunad.

Loe lisaks

Lõpupeod

Lõpetasime sel nädalal loovustundide hooaja. Peod said meeleolukad. Ehitasime lastele paberist mänguväljaku, mille vahel, sees ja läbi on tore uurida, puurida, peita ja piiluda. Paberist sai hiljem hea materjal skulptuuride tegemiseks - nimelt oli iga rühma ülesanne ehitada paberist Kristi ja Mariliis, et meil oleks asendajad olemas, kui vaja. Kujud said toredad :D. Meie olemus tabati kümnesse. 
Kingituseks said lapsed otsida mängutoast omanimelise kingipaki, milleks oli raamat "Minni ja krähmud", et oleks ka suvel ideid meisterdamiseks. 

Hästi toredat suve kõigile ja kohtume jälle sügisel või linna peale :). 
Loe lisaks

Emadepäev ja kalapäev

Kalapüügitund oli meil juba mõnda aega mõttes, nii et isegi emadepäev sai veidi kalapüügi-hõnguline.
 Et kust need teemad tekivad, võib ju küsida? Tähtpäevades ja kalendrist ja sellest, mis ilm on õues või milline on tuju või tahtmine katsetada mõnd ideed, mis peas oma järge ootab. Vahel on endalgi raske otsustada, sest tahaks mitut asja või siis on kalendris mõni oluline asi, mida võiks ka tunnis kasutada, aga mõni teine tore teema tahab vahele trügida. Viimati tegime nii, et koostasime meie FB lehel küsitluse, kus inimesed said valida, mis teemalist tundi nad sooviksid. Aga valik on ka valijatele raske :). Tulemus sai väga tasavägine, sellest sündis ka emadepäevatund, kus kasutasime kalapüügivõtteid :).

Loe lisaks

Asjade otsimise mäng

Et me pidasime vahepeal loovustundides vaheaega, siis alustasime soojenduseks meeldetuletusest ja "lainele sättimisest". Selleks rullisime põranda paksult aluspaberit täis. See rullimine on vist üldse konkurentsitult kõige hitim osa loovustunnist ja alati kõik jaole ei jõuagi. Plaan oli samale paberile joonistada, sellepärast ka rohkem rullimist. Joonistada saaks ka väga väiksele paberile, aga plaan oli suurem - joonistada iseennast elusuuruses ja teiseks: mida väiksem laps, seda suurem paber toimib hästi käivitamiseks/soojenduseks.






Piirjoone tegemiseks oli muidugi ema või isa abi vaja. Lapsed pikali põrandale ja piirjoon lapse ümber :). Lapse ülesanne oli seda täiendada oma kritseldustega. Suuremad leidsid üles ja märkisid ka pildil ära tähtsamad kohad: silmad, suu, nina ja naba näiteks. Mõni täiendas ennast pildil tohutu juuksepahmakaga, teine jälle kirevate riietega. Kritseldamiseks olid kasutused mõnusad guašipliiatsid ning Nawaro tilga ja ristkülikukujulised rasvakriidid, mida hea väikses käes hoida.
Loe lisaks

Ussidest ja rohkemgi veel

Selle nädala loovustunnid vallutasid ussid.
Nööriussid, mängu-ussid, värvilised ussid, pikad ja lühikesed, krussis ja sirged ussid...
Kõigepealt olid nad pugenud Haldjapere pilli sisse, siis tahtsid pugeda peitu, kuhu aga andis - põue, taskusse, soki sisse, igale poole.
Ussid otsisid nimelt sõpru. Lõpuks tuli mängu kastitäis sõbralikke mängu-usse, kust lapsed omale neid otsida ja välja sikutada said. Kui ussid käes, sai neid omavahel võrrelda, kokku loendada, kokku kerida, sorteerida. Sellise tugeva trenni peale tahtsid kõik ussid natuke sirutamist - selleks tuli appi auke täis papist sein.

Mis saaks olla veel toredam, kui üks auk ja midagi, mida sealt läbi toppida? Vähemalt praktilise kogemuse põhjal tundub, et auk ja nöörijupp (või väike pall vms, vahel piisab ka oma sõrmest :)) on ühed parimad mänguasjad väikelapse jaoks. Selle läbipistetava eseme puhul peab enne muidugi mõtlema ohutuse peale, et mängu oma võlu ei kaotaks.

Aukude silmaga jälgimine, ülesotsimine, leidmine toetavad visuaalmotoorikat. August millegi läbi pistmine lisaks eelnevale veel silma-käe koostööd. Kui aukudega sein on piisavalt suur, pakub see kogu kehale tööd. Laps saab mängida, istudes, kükakil, püsti. Mängu juhtimisel saab kasutada ka suunda ja liikumist väljendavaid mõisteid - all, üleval, vasakul, paremal, läbi, tagasi, edasi jne ehk et toetada saab ka kõne arengut.







Peale mänguosa oli paras aeg ussid oma pessa kokku pakkida ja asuda meisterdama. Alustuseks joonistasime ise usse. Selleks olid meil guašipliiatsid, mida on kerge kasutada ja mis lihtsasti paberile jälje jätavad ning kutsuvad edasi proovima. Sellega toetasime lapse loomulikku joonistamise arengut ehk kritseldasime. Usse tekkis nii "lõuendile", s.t. munakarbi põhja, kui ka aluspaberile, sest mõni uss osutus nii pikaks, et läks teise toa otsa sõbrale tere ütlema.
Ja kui juba sõbra juurde sai mindud, sai temaga näiteks pliiatsit vahetada.





Seejärel tekitasime jahuvärvist pori, et usse veelgi rohkem pildile meelitada. Imelise pori saab, kui tõsta lusikaga topsi sisse jahu, siis lisada vett ja porivärve ja siis segada kokku selline mõnusa paksu konsistentsiga segu. Ilmselgelt tekib lastel tahtmine seda veel kusagile tõsta, õnneks olidki värvilisi kritseldatud usse täis munakarbi kaaned käepärast ja pori sai suuremale pinnale laiali laotada.

Kõige lõpuks tahtsid pildile veel vihmaussi-jumega spagetiussid. Viimased olid väikese kilekoti sees valmis koos värvitörtsuga ning ootasid ainult mudimist. Kui ussikesed olid värvunud, jäi üle need veel õrnalt pildile tõsta. Kes sõrmega sikutades, kes pintsetiga tõstes.
Loe lisaks

Kevadlinnud

Sel nädalal laulsid loovustundides kevadlinnud! Pika meelitamise peale tulid nad ise ka nähtavalt - uhked ja värvilised, nagu oleks otse Lõunamaalt saabunud :). 
Loe lisaks

Savi, savi, igal pool on savi...

Sel nädalal vallutas loovustunnid savi! Päris eriline tavaline savi.  Savi on üsna vastuoluline – sa kas tahad seda katsuda või ei taha. Või kui kõvemat ja kuivemat savi tahad, siis märga, üleni käe külge haakuvat savi enam mitte nii väga või siis just vägaväga. Savil on imeline võime midagi kõigile meeltele pakkuda: lõhnab – tuleb see maa seest ja natuke meenutab mulda. Igatahes on meeled esimesest hingetõmbest juba ergastunud.

Ühelt poolt vaadates teeb savi peaaegu kõike, mida su käed tahavad, aga teiselt poolt vaadates jälle ei tee ka. Katsu sa sellest kruus või vaagen teha, nii et seda kasutada ka saaks, eks ole. Õnneks, tundub, ei pane savi pahaks, kui temast üldse midagi ei tee ja savi lihtsalt uurid, puurid ja avastad.

Loe lisaks

Sõbra jaoks on valla...

Sõbrad on ühed tähtsad tegelased iga päev. Eriti tore on neid meeles pidada sõbrapäeval. Selleteemalised olidki kõik selle nädala loovustunnid.
Alustasime tunde umbes miljoni sõbraliku riisiteraga. Lõpuks said neid sõbrapäevaks kaardid, aga enne seda lihtsalt mängisime riisiga. Täiesti tavalise valge meisterdamise riisiga. Riis pakub mõnusat sensoorset kogemust - seda saab katsuda (külm ja teraline), sõrme vahelt pudistada nagu riisivihma, peita käsi ja jalgu selle sisse, valada riisi läbi lehtri või papist tuutu, proovida riisivihma kätte püüda, tõsta seda lihtsalt ühest kausist teise ja kuulata riisi häält.
Loe lisaks

Soojendasime hinge

Kui eelmises tunnis sai hullupööra lumememmedega möllatud, siis arvata on, et sõrmed on jääs ja lumi paistab ninasõõrmetestki välja:) Soojendavad abinõud tuli kasutusele võtta. Loomulikult küünal, sest on ju küünlakuu.
Loe lisaks

Lumememmeilm

Eelmise nädala suure ja väikese teema jätkuks oli hea ära kasutada korraks saabunud lumememmeilma ning mängult  veeretada suuremaid ja väiksemaid lumepalle, et neist omakorda lumememmesid teha.
Loe lisaks

SUUR ja väike

Jaanuari kolmandal nädala võtsime ette võrdlemise ja mõisted suur-väike. Muidugi panime väikese ja suure ka kõik kunstiloomingusse. 
Loe lisaks

Külma aja linnud.

Õues on külm, kuid meil on soojad riided seljas. Aga kuidas küll linnukesed õues hakkama saavad?!
Loe lisaks

Jõul-jõul

Et jõulud hiilivad vaikselt aina lähemale, on ka Haldjapere tunnid viimasel ajal jõuluhõngulised. See on tore :). Või noh, vähemalt endal on tore - jõulutunde puudumise üle küll kurta ei saa.
Loe lisaks

Kuusejahil.

Sai küll nähtud suurt vaeva, et kuusk metsast üles leida, aga üles me ta leidsime ja koju tõime.
Loe lisaks

See mõnus pime aeg

Et meil on hetkel selline mõnus Eesti november - vaevalt jõuab keskpäevaks valgeks minna, kui juba kell kolm on jälle hämarus käes – tundus mõistlik see pimedus ka loovustunnis ära kasutada.

Igasugu otsimise ja peitmise mängud on lastele põnevad. Selle kaudu õpivad nad, et kuigi mõnda asja või inimest hetkel ei näe, ei ole need kuhugi kadunud (objekti jäävuse seadus). Valguse ja pimedusega mängimine pakub ka nägemismeelele stimulatsiooni – valguse ja pimedusega harjumine, valgusvihu jälgimine, millegi otsimine pimedas taskulambiga jne. Lisaks põnevus ja avastamisrõõm, eduelamus millegi avastamisest või ülesleidmisest.
Loe lisaks

Kõrvitsad

Sel nädalal on Haldjapere loovustundide keskmes silma-käe koostöö, oranž värv ja kõrvitsad. Tunni alustuseks uurisime kõrvitsaid. Meil oli väikeseid ümaraid kõrvitsaid ja üks pikk ja kõver kõrvits. Need käisid mööda alguseringi lastel käest kätte - katsusime, kas kõrvits on kerge või raske, ümar või  piklik, kõva või pehme. Lisaks harjutasime jälle asjade edasiandmist ja jagamist. Enamus harjutusi olid stiilis teeme-elu-keerulisemaks-sest-miks-teha-lihtsamalt. Ehk et kõigepealt tõstsime riisi ühest anumast teise. Muidugi mitte lihtsalt riisi, vaid oranži riisi. Ja mitte lihtsalt niisama, vaid läbi lehtri ja sellisesse anumasse, mis oli pealt niidivõrgustikuga kaetud, et ikka keerulisem oleks. Seepärast tuligi käel ja silmal hoolega koostööd teha, et riisiterad edasiseks mänguks vajalikku kohta jõuaksid.

Loe lisaks

Aina värvi(li)sem

Vaheajaeelsel nädalal vallutasid Haldjapere värvid ja pallid. Pallid ise olid peidetud lae alla kangale. Selle juures on alati  kõige toredam jälgida, kas või kuidas ja millal lapsed neid palle avastama hakkavad. Kui pallid lae alt on avastatud, siis on põnev jälgida, mis mõtteid lastel tekib, kuidas need pallid sealt kätte saada. Enamasti tundus lahenduseks kasutada tegusõna :) „emme“.
Emmed-issid redeliks appi ja palle hüpitama – ka läbi kanga alt üles pallide põrgatamine tekitab väga palju elevust. Suurema hüpitamise peale hakkasid pallid lõpuks kangalt alla, põrandale, kukkuma. Pallidega koos ka värvid – kollane, sinine ja punane ehk põhivärvid.
Värvid tahtsid meiega tuttavaks saada – teada, kus on lapse nina või kõrv. Lisaks tahtsid värvid teada, kus on kelleegi parem või vasak käis, saada pigistatud, veeretatud, peidetud ja sõbraga vahetatud ja kõige lõpuks värvi järgi sorteeritud või üles kangale tagasi visatud.  
Loe lisaks

Sügislehed Haldjaperes

Kui tunnis on lehed ja sinna juurde veel natuke värvi, siis võib raudkindlalt väita, et sügis on tuppa trüginud.
Loe lisaks

Kui värvid peavad sünnipäeva

Selle nädala teemaks oli Kollane. Ta on meil varem ka erineval moel peategelane olnud, aga tahtis ikkagi uuesti tulla. Ja tema sõber ka – Valge. Kollane oli end tunni alguses jälle pilli sisse ära peitnud – avastasime, et Kollane võib olla väga erinev. Näiteks mõni hommik, kui ta pole saanud ennast välja puhata või peab vara ärkama – on ta pahur – kare kui liivapaber. Mõnikord võib-olla isegi nii torssis, et annab mõrumanni mõõdu välja – mööda kollast lainepappi küünega vedades kuulis Kollase torisemist küll. Aga teinekord jälle, kui Kollane on hea tujus ja puhanud, on ta mõnus ja pehme, paitaks nagu vilti. Või lausa rõõmus ja heatujuline, et võtab hüppama, nagu Kollane lõngapall nööri otsas. Erinevat sorti kollased käisid enne alguslaulu lasteringis käest kätte – harjutasime sellist keerulist ülesannet nagu jagamine.
Loe lisaks

Õuna+uss=tõru:)

Sellise avastuseni ma tundi ette valmistades jõudsin. Õun ja uss, eelmisest tunnis. Õunalt päris tõru võime puu otsas rippuda ja siis alla kukkuda. Ussilt sai ta aga kuju:)
Loe lisaks

Appi, õun!

Meil on juba mitu aastat septembri kolmandal nädalal Haldjaperes õunateemaline tund. Kõik on väga loogiline lihtsalt – õunad pressivad peale. Mis see loovustund ikka muud on, kui argiste asjadega toimetamine.

Loe lisaks

Karlid ja Hugod ehk loovustundide uus hooaeg läks käima

Kui keegi peaks meie käes küsima kõige popimat poisslapse nime, siis Haldjapere loovustundide põhjal võib kõhklematult öelda, et neid on lausa kaks - Karl (üksi ja koos teiste nimedega) ning Hugo. Ühes rühmas on lausa 3 Karli korraga ja ühes teises rühmas 2 Hugot. Väga vahva! Ühe Karli ema pakkus välja, et võiksime teha rühmi ka nimede järgi. Karlide rühm, Hugode rühm jne. Mõlemast saaks juba kena rühma kokku küll - Karle on 7 ja Hugosid 6 :).
Loe lisaks

Emadepäevahõnguline

Lõppeva nädala loovustunnid olid Haldjaperes emadepäevahõngulised. Proovisime suure saladuskatte all teha emadele ja vanaemadele väikeseid üllatusi. Viimaste tegemine läks üsna hästi. Saladuste hoidmist peab natuke veel harjutama :).
Loe lisaks

Pesupäev

Kevadel on ikka hea aeg suurpuhastusteks. Nii ka meil Haldjaperes. Seepärast võtsime loovustunniski ette pesupäeva.
Loe lisaks

Lilleline tund

Eelmise nädala loovustunni vallutasid meil Haldjaperes lilled, mis oma õied raginaga muru seest välja on pistnud.
Loe lisaks

Roheline ja kollane, kevade meelitamise tund

Alustasime tundi sensomotoorse, täpsemalt taktiilse (kõik see, mis puudutab katsumist, kompimist, puutemeelt) mänguga – kasutasime oma kompimismeelt erinevate rohelise ja kollaste asjade leidmiseks ja tutvumiseks.
Loe lisaks

Värvilised pühademunad Haldjaperes

Lõppev nädal Haldjaperes oli pühadehõnguline. Tuli ju kõik maailma munad selleks puhuks värviliseks tuunida ja sõbraga munakoksu mängida. Kui oli raatsimist muidugi. Munad tulid lihtsalt nii ilusad, et ei raatsinud äragi süüa.
Loe lisaks

K.O.L.L.A.N.E

Kui sul on nii suur igatsus päikese järele, aga õues toimub mingi jama, siis tuleb ette võtta päikesevärvi tund, et päike saaks aru, et tema kord on nüüd paista:) 
Loe lisaks

Sellest, kuidas me loovustunnis teeme harjutusi nii sabale, nabale kui ka kirjatehnikale.

Oled sa kunagi mõelnud sellele, et eeltöö kirjutama ja lugema õppimiseks algab juba sündides? See toimub peaaegu möödaminnes – esimene katse oma pilguga kedagi või midagi tabada on juba samm lugemisoskusele lähemale. Kõik lapse arengule omased keeramised, pööramised, roomamised, käputamised ja haaramised on omal moel kirjutamise ja lugemise eelharjutused.
Selleks, et lapsel oleks parajalt hea ja mugav pliiatsit õigesti käes hoida ning seda juhtida, tuleb alustada üldmotoorikast, tasakaalust ja koordinatsioonist. Kirjatehnika areneb suunaga suuremalt väiksemale. Selleks, et sõrmelihased hoiaksid pliiatsit edukalt käes, peavad enne seda olema tugevad ning arenenud käe-, kere- ja kaelalihased.

Loe lisaks

Kinesteetiline ja sensoorne ehk et kuidas me loovustunnis jääaugust kala püüdmas käisime

Märtsi algusega lõppes Haldjapere loovustundides ka "Unenäoriigi"-kuu ehk meisterdasime sellest raamatust viimase peatüki. Kuna ilmad on mõnusalt karged, tundus olevat sobiv valida selleks peatükiks "Siil ja kala" ehk lugu sellest, kuidas Siil Indrek ühel päeval jääaugust kala püüdma läheb. Lõpeb see lugu sellega, et lisaks väga paljudele pisikestele kaladele näkkab ka üks eriline ja pirakas kala, kes lõpuks Siili suveniiripoe tsirkusekalaks saab. Mõistab ta ju keelt ja oskab nalja teha, taanikeelsete jõululaulude esitamisest rääkimata. Ühesõnaga selline natuke ulmevaldkonda kippuv lugu, aga seda oli väga põnev kirjutada ja nüüd endal uuesti üle lugeda ja lastega meisterdada.
Loe lisaks

Unenäopüüdja.

Et Haldjapere lastel oleks mõnus Unenäoriiki reisida, tegime seekord unenäopüüdjaid.
Loe lisaks

Isad ja virmalised Haldjaperes

Viimasel ajal kirjutatakse ja räägitakse palju isadest ja isadusest, isapuhkusest ja iibest. Ka meil Haldjaperes on põhjust rääkida, sest tuleb tõdeda, et meie ajaloo jooksul on sel aastal rekordarv isasid lastega loovustundides osalemas. See tundub muutuvat üha tavalisemaks ja on õnneks oluliselt tavalisem, kui harukordsed virmalised, mis selle nädala loovustundide teemaks said :).
Loe lisaks

India elevant ja nabatants

Et päkapikud tõid Haldjaperes loovustundides osalejatele jõulukingiks meie raamatu „Väikese vimkaga perekond“, siis on jaanuar loovustundides soolataigna-kuu. Esimesel tunnil peale jõule meisterdasime iglusid. Sel nädala seiklesid vimka-pere peategelased – Sofi ja Jürgen - aga hoopiski Indias (ptk „India elevant ja nabatants“).
Loe lisaks

Jõulud Haldjaperes

Et jõulu ajal on sagimist nii palju, jäi vahepeal üks postitus tegemata. seepärast teeme täna 2 postitust korraga.
Loe lisaks

Jõulud hiilisid Haldjaperre

Sel nädalal hiilisid jõulud salamisi Haldjaperre. Seda nii tegemistes kui ka olemises. Kõik tavapärased ruumikaunistused vahetusid jõulukaunistuste vastu ning loovustundides tuli meisterdamiseks üks jõululugu, mis sai kokku raamatuks.
Loe lisaks

Isadepäev, vol 2

Sel nädalal jätkasime isadepäeva-teemaga. Harjutasime isadepäevalaulu ja "häälestasime" pille.
Loe lisaks

Isadepäev, vol1

Vahepeal maha sadanud esimese lumega tekkis küll jõulutunne, aga enne on veel erinevaid tähtpäevi ja sündmusi tähistada. Ja ka lumi sulas sama kiirelt, kui tuli,  nii et saime end kenasti hoopis isadepäeva lainele sättida.
Õnneks on selleni veel natuke aega, saime suurema projekti ette võtta ja kindlad olla, et see järgmiseks nädalaks ära kuivab.
Loe lisaks

Must nagu öö

Kui Eestisse on saabunud valge lumi ja tundub, et sõiduolud on kehvad ning lund peab nii palju rookima, siis on selle valge ilma taustal täiesti mõnus mõelda 1 nädal tagasi, kui väljas oli pime ja märg. Isegi keset päeva oli must nagu öö. Nii oli ka Haldjaperes eelmisel nädalal must ja oli Ö. Ainult öökullid olid öös näha.
Loe lisaks

Kirjuleheline loovustund

Sel nädalal trügisid Mariliisiga tundidesse kaasa sügislehed koos oma ilusate värvidega. Sügis alles algas ja vähemalt selle esimesed päevad on olnud suvisemad kui suvi ise, aga tegelikult on ikka täitsa sügise moodi. See lõhn ja tunne ja värvid ja olek, kõik-kõik. Me oleme kuidagi väga rütmilisena loodud, täitsa loomulikult või iseenesest tuleb  sügise rütm sisse, kui see käes on ja tegelikult juba veidi varemgi.
Loe lisaks

Folgiringi esimene kuu

Folgiringid on hooga käima läinud ja tore on näha, et väikeste folkijate rõõm mängimisest on suur. Folgiringi Kreete pani kirja esimeste tundide mõtted.

Loe lisaks

Suvelõpu rannaskäik

Enne eriti asjalikku sügist tõime tundidesse kaasa tükikese oma suvest - Kristi mesilast ja Mariliis mere äärest. Sel nädalal võtsime kätte ja läksime enne päris suve lõppu veel Haldjaperes randa.
Loe lisaks

Miks tulla lapsega folgiringi?

Sel sügisel - juba 4. septembrist - alustab Haldjaperes taas folgiring Kreete Viira juhendamisel. Lisaks lihtsalt toredusele, on folgiring ka väga hariv ja kasulik, seda mitmel põhjusel.
Loe lisaks

10+ põhjust, miks Haldjaperre tullakse (nii nad räägivad)

Väikelapsega ringides käimine on ühest küljest tore, teisalt... võib kõik see sahmerdamine (aeg-ajalt) tunduda paraja ettevõtmisena. Eriti talvel ja eriti Haldjaperre. Esiteks kella peale minek, eks. Topi laps riidesse, ise riidesse. Kima kohale ja kui autoga minek, siis otsi veel parkimiskohta. Võta riidest lahti. Määri end ja last ära, pese puhtaks, vaheta jälle riideid. Õueriided selga ja kima jälle koju. Seda kõike tunni või pooleteise nimel nädalas.
Kõige tipuks, see tunnike-poolteist pole selline jõudehetk, kus ise vaikselt kõrvalt vaatad või telefoni näpid. Ei, üldse mitte! Loovustunnis on VANEMAL ÜLITÄHTIS ROLL. Vanem on nagu filter, vahendaja, juhendaja ja lapse vahel. Me võime Haldjaperes ju kasvõi pea peal seista, aga kõik see, mida me öelda ja õpetada tahame, jõuab lapseni kõige paremini vanema kaudu. See, mida vanem/hooldaja/saatja ütleb, on väikelapse eas kõige tähtsam.

Päris vaprad vanemad, mõtlete! Jah ja peale selle on kõik, kes meile tulevad, täiesti Haldjapere nägu :). Mis see Haldjapere nägu on, tahaks ju kohe teada, eks. Tuleb vist ise tulla ja kogeda.

Haldjaperet saaks vabalt ka ise kodus teha (ja meid ei rõõmustaks miski rohkem), AGA toome siinkohal välja kümme ja peale põhjust,nii meie kui lapsevanemate vaatenurgast, miks nad ikkagi tunnis tahavad käia ja mis mõtted ja küsimused on üles kerkinud.

Loe lisaks

Loovustunnid läksid suvepuhkusele

Haldjapere loovustundide juubelihõnguline hooaeg sai selle nädalaga vahva lõpu.
Nüüd peame suvepuhkust ja alustame uue hooajaga 4. septembrist. Registreerumine tundidesse algab 1. augustist eelmisel aastal käinutele ja 8. augustist kõigile soovijatele.
Loe lisaks

Kust tuleb tolm ja kuhu kaob huvi :)

Selle nädala alguses oli hea võimalus kuulata Tartu Loodusmajas TLU teadurit ja psühholoogi Grete Arrot rääkimas laste õppimisoskustest ja nende kujunemisest/kujundamisest.
Loe lisaks

Nostalgiahõnguline

Avastasime hiljuti, et meie juubelihooajal ehk 10. sünnipäeva puhul selle hooaja jooksul on Haldjapere loovustundides käinud tavalisest rohkem Mariasid ja Mirteleid. Mariasid ikka juhtub rühmadesse sattuma, aga et meil sel aastal ka Mirteleid käib, on harukordne. Et, miks see meie jaoks eriline on?
Sest just meie endi Mirtelist ja Mariast sai kunagi alguse Haldjapere.
Leidsime ajalooarhiivist selle meenutuseks ka ühe blogipostituse aastast 2006.
Loe lisaks

Auk.

Selle nädala loovustundide peategelaseks on auk.

Me otsisime riietest auke, Haldjaperest auke, sõitsime auklikul teel ja isegi meisterdamispaber oli meil seekord auklik. Ka loovustundi alustav kellamäng oli auku peitu pugenud. Andis teda sealt ikka kätte saada!  Riietest me väga palju auke kahjuks ei leidnud. Ainult Joonas oli ette valmistanud ja tuli Haljaperre, suur tore auk sokis, ja teatas, et ka tema pidžaamal kodus on väike auk. Ja Danieli sokist leidsime tillukese augu, mille kaudu oli hea kõdi teha.

Loe lisaks

Inspireerivat vaatamist ja kuulamist

Lisame siia enda ja loodetavasti ka lugeja jaoks inspireerivaid materjale. 
Seekord on selleks jutuajamisi ja mõtteid kasvatus- ja neuroteaduste vallast. Intervjuud kasvatusteadlase Kristi Vinteriga Plekktrummist ja Vikerraadio Huvitaja saatest. 
Head kuulamist-vaatamist!
Loe lisaks

Sünnipäevakingiks uus koduleht...

Kui juba hea mitu aastat tundub, et vana kodulehekülg on ajale jalgu jäänud, ning ühel hetkel näed voog-i ja tunned, et see ongi see, mida me otsinud oleme:)
Loe lisaks