Rõõm kritseldamisest
-
Sel nädalal nautisime erinevaid kritseldamise ja joonistamise viise ning vahendeid. Liikusime palju ringi ja tegutsesime nii püsti kui istuli, vahel tuli end isegi kõhuli visata.
Alustasime põrandal suurele paberile joonistamisega.
Enne veel otsisime seintelt, riiulite ja laudade servadelt teibiribasid, et paber põrandale kinnitada. Esimese joonistamise vahendina
veeresid paberile pikad küünlad - nagu pulgad. Neid oli tore kahe käe vahel veeretada või emme/issiga kahe vahel veeretada. Samuti
niisama paberil rullida nagu taignarulliga. Oi, ja, ärme unusta
kopsimist - kui valjult teevad küünlad häält kui nendega vastu
paberit kopsida! Lisaks häälele tekib sedasi ka täppe muidugi. Ühesõnaga alustasime salapildist - muudkui täpitasime ja
kritseldasime paberile, aga näha ei jäänud miskit. Paberit paitades oli võimalik tunda seda, mida olime joonistanud.
Kui salapilt tundus valmis olevat, veeretasime küünlad kokku ja läksime kive otsima. Jaa, meil olid ruumi ära peidetud erineva suurusega rannakivid. Laotasime kivid paberile ja asusime neid uurima. Millise suuruse ja kujuga need kivid on, näiteks? Mida nendega teha saab? Mitu kivi ma leidsin? Peale seda ladusime kividest paberile raja.
Kivid aitasid meil paberile radu ja ringe teha. Võtsime õlipastellid või markerid ja "sõitsime" nendega ümber kivide. Vahepeal vahetasime kätt või sõbraga värvi ja kritseldasime edasi. Kui isu sai täis, siis peitsime kivid uuesti ära.
Samal ajal tulid välja kärbsepiitsad - meie ühed lemmikumad kunstivahendid. Kujutasime ette, et pildil on olud sama pimedad, kui ilm õues ja patsutasime kõik seni kritseldatu kärbsepiitsaga musta värvi alla peitu. Oh, seda vehkimist! Paremaga, vasakuga, üles ja alla - tõeline trenn.
Edasi võtsime kunstitegemist natuke rahulikumalt ja kolisime laudade alla. Lauajalgade vahele olime kerinud kile, mille peale hakkasime pintsliga maalima. Muudkui tõmbasime siniseid, punaseid ja kollaseid kriipse kilele. Vahepeal tulid emmed-issid appi ja võtsid sellest paberile trükki. Selline kunstitööde vabrik tekkis. Mõned kiletrükid jätsime me alles, aga mõnda kasutasime poolelioleva kunstiteose juures põrandal.
Rebisime värvilistest trükipiltidest ribasid mustale suurele pildile. Kes juba kääridega lõikamise vast huvi tundis, siis proovis kääridega pusida. Kliistri võtsime ka appi, et asjad pildil püsiksid.
Kõige lõpuks saabusid pildile pikad ussikesed, millega oli samuti tore "kritseldada". Sikutasime topsist pika spageti ja vedasime seda pildile - see jättis toredasti jälgi. Keerasime spagettidest krusse ja vonklevaid radu pildile - selline tore vahend on üks pikk spagett.
Mida me siis kokkuvõttes tegime:
Enne veel otsisime seintelt, riiulite ja laudade servadelt teibiribasid, et paber põrandale kinnitada. Esimese joonistamise vahendina
veeresid paberile pikad küünlad - nagu pulgad. Neid oli tore kahe käe vahel veeretada või emme/issiga kahe vahel veeretada. Samuti
niisama paberil rullida nagu taignarulliga. Oi, ja, ärme unusta
kopsimist - kui valjult teevad küünlad häält kui nendega vastu
paberit kopsida! Lisaks häälele tekib sedasi ka täppe muidugi. Ühesõnaga alustasime salapildist - muudkui täpitasime ja
kritseldasime paberile, aga näha ei jäänud miskit. Paberit paitades oli võimalik tunda seda, mida olime joonistanud.
Kui salapilt tundus valmis olevat, veeretasime küünlad kokku ja läksime kive otsima. Jaa, meil olid ruumi ära peidetud erineva suurusega rannakivid. Laotasime kivid paberile ja asusime neid uurima. Millise suuruse ja kujuga need kivid on, näiteks? Mida nendega teha saab? Mitu kivi ma leidsin? Peale seda ladusime kividest paberile raja.
Kivid aitasid meil paberile radu ja ringe teha. Võtsime õlipastellid või markerid ja "sõitsime" nendega ümber kivide. Vahepeal vahetasime kätt või sõbraga värvi ja kritseldasime edasi. Kui isu sai täis, siis peitsime kivid uuesti ära.
Samal ajal tulid välja kärbsepiitsad - meie ühed lemmikumad kunstivahendid. Kujutasime ette, et pildil on olud sama pimedad, kui ilm õues ja patsutasime kõik seni kritseldatu kärbsepiitsaga musta värvi alla peitu. Oh, seda vehkimist! Paremaga, vasakuga, üles ja alla - tõeline trenn.
Edasi võtsime kunstitegemist natuke rahulikumalt ja kolisime laudade alla. Lauajalgade vahele olime kerinud kile, mille peale hakkasime pintsliga maalima. Muudkui tõmbasime siniseid, punaseid ja kollaseid kriipse kilele. Vahepeal tulid emmed-issid appi ja võtsid sellest paberile trükki. Selline kunstitööde vabrik tekkis. Mõned kiletrükid jätsime me alles, aga mõnda kasutasime poolelioleva kunstiteose juures põrandal.
Rebisime värvilistest trükipiltidest ribasid mustale suurele pildile. Kes juba kääridega lõikamise vast huvi tundis, siis proovis kääridega pusida. Kliistri võtsime ka appi, et asjad pildil püsiksid.
Kõige lõpuks saabusid pildile pikad ussikesed, millega oli samuti tore "kritseldada". Sikutasime topsist pika spageti ja vedasime seda pildile - see jättis toredasti jälgi. Keerasime spagettidest krusse ja vonklevaid radu pildile - selline tore vahend on üks pikk spagett.
Mida me siis kokkuvõttes tegime:
- me toetasime mängulise tegevusega loomuliku joonistamisoskuse arengut
- me pakkusime tegevust kogu kehale, mõlemale käele ja kehapoolele
- asju kahe käe vahel veeratades ja radu kivide ümber sirgeldades tegime visuaalmotoorika trenni
- nautisime protsessi.
Lisa kommentaar