Lihavõtted

-
Nii toredat värvilist püha ei saa raisku lasta, vaid tuleb pühademeeleolus meisterdada. Loomulikult olid seekord teemaks munad, värvid ja tärkav loodus.

Vaja läheb:

  • oks/oksad
  • värvid ja pintsel
  • valeportselanitainas munade tegemiseks
  • pits mustri tegemiseks
  • taignarull
  • paberist pühademuna toorikud
  • auguraud
  • jämedamat niiti riputuseks

Koduses meisterdamispakis on kõik peale okste, pintsli,
auguraua ja taignarulli.

Alustuseks otsisime õuest ilusad oksad, mida tuppa vaasi tuua - ikka sellised tärkavad. Et tärkamise ootus ei oleks igav, värvisime oksad ära. Pintsliga pai, pai ja oligi ilus värviline oks (osa värvi võib jätta munade jaoks).

Edasi otsisime pühadejänku poolt ära peidetud pisikeski paberist mune ja korjasime need kausi sisse. Koos lapsega on tore auguraua abil nendesse munadesse augud teha, et pärast saaksime need puu otsa riputada. Siis ladusime nad aluspaberi peale ritta ja hakkasime mune värvima. Kõik tehnikad ja vahendid on lubatud siin kasutada:) - pintslid, kriidid, pliiatsid, tikud, jne. Suuremad lapsed võivad siin ka erinevaid mustreid teha. 

Kui jaksu on, võib kohe hakata mängima valeportselaniga :) See on maailma kõige mõnusam tainas. Selle seest näppe kätte saada on lausa kunst. Taigna retsept ise on lihtne (v.t. seda postituse lõpust). Proovi lapsega veeretada ümmargusi mune - nii mitu kui süda jaksab. Teine variant on rullida nagu tainast, teha sinna liniku abil mustreid ja siis vajutada wc-paberirulliga ümarad munad välja ja jätta kuivama. NB! Kindlasti teha enne ka auk sisse, millest pärast nöör läbi ajada, et riputada puu külge.  Kuna pabermunad on taginaga tegelemise ajal juba kuivanud, siis saab emme siduda paela ja laps saab need riputada okste külge. Portselanist munad saab riputada siis, kui munad on ära kuivanud. Portselanist ümaratele munadele panime nööri külge nõela abil. Pistsime altpoolt sisse ja nööri otsa tegime suure sõlme, et püsima jääks.


Valeportselan ehk sooda-tärklise tainas
1 osa söögisoodat
1/2 osa maisitärklist
3/4 osa vett

Sega kõik ained paksupõhjalises potis kokku ja kuumuta madalal kuumusel pidevalt puulusikaga vms segades, kuni segu on paks nagu kartulipuder. Tõsta pott tulelt ning kata pealt niiske rätikuga, kuni segu on piisavalt jahtunud, et saad sellega tegutsema hakata. Isetehtud portselanisegu hakkab pealt väga kiiresti kuivama, niiske rätik aitab seda vältida. Kui segu on jahtunud, mudi see veel korralikult läbi. Kui juhtub, et segu jääb kleepuv, siis tuleb maisitärklist juurde lisada. Mudides peaks konsistents jääma selline mõnus, natuke isegi vetruv - mudides peaks tekkima endalgi selline tunne, et ei taha käest panna :). Lapse käes tekitab see  tõenäoliselt selle tunde, et ohh, sellest saab nii lihtsalt tükke teha ja seda käes pigistada. Vaadake siis, et kõik saaksid seda teha, mida keegi parajasti vajab ja võib-olla jääb natuke üle ka munade tegemiseks :).


Eelmine
Linnuke, tsir, tsirr
Järgmine
Pilt jalutuskäigust

Lisa kommentaar

Email again: