Jõulutunnet ei röövi meilt keegi!
-
Just, just... sest me siin Haldjaperes panime jõulutune purki ja keerasime kaane ka kõvasti peale, et ta välja ei saaks. Kui nüüd peaks hakkama jõulutunne ära kaduma, tuleb vaid purgike võtta ja seda raputada ja siis kõike seda imelist nautida. Me siin Haldjaperes usume, et see purgike aitab ka lapsi magama panna ja üleüldse on see üks võlupurk. Kui eelmine kord tegime endale Raekoja platsi väärilise kuuse, siis seekord Tartu Raekoja platsi uisuvälja:) No oleks tunde veel, saaksime ehk kanala ja rohelise maja ja kohvikugi valmis... No las ta jääda koduseks meisterdamiseks - seda peaks nüüd nii lihtne teha olema, sest kõik lapsed said endale kingiks Haldjapere raamatu! Ilusat meisterdusterohket jõuluaega!
Aga mis me tegime siis?! Süütasime 3 küünalt ja laulsime igaühele neist. Siis rääkisime päkapikuloo lõpuni - kes oli kohal, see teab, mis siis juhtus nende 2 päkapikuga:):)
Siis hakkasime jõulutunnet purki panema - kõigepealt külm ilm ja jääpallida ja jääpurikad - neid tegime hõbepaberist. Siis tuli mängu plastiliin. Esmalt tükike valget, nagu lumi. Me tegime sellest pannkoogi (piip, piip, lapikuks). Sinna sisse peitsime 1 ümmarguse mustika (sinine plastiliin). Nüüd peitsime mustika ära (keerasime pannkoogi nagu pelmeeni kokku) ja hakkasime jälle mustikat üles otsima - ossa, milline sinise-valge siiruviiruline plastiliin tuli välja. Seda hakkasime siis purgile paitama - osavamad panid purgi siseseintele, osad väljapoole. Piip plastiliin kinni ja siis pai, pai, laiali. Nüüd siis paitasime kuused ka ja mõne päkapiku ka. Meil siin juhtus, et üks päkapikk läks kuuse otsa peitu:)
Siis panime jääpurikad ja pallid purki. Siis lisasime jõuluküünlad (sädelevad tähekesed), punased ja sinised. Nüüd hakkasime purki veega täitma - lusikaga topsist purki nii, et peaaegu täis. Lõpuks lisaisme pipetiga veel õli (beebiõli). Nüüd oli täiesti maksimaalne jõulutunne - jää, lumi, jõulukuused, päkapikud, jõulutuled - juba purki pandud. Kiiresti kaas peale.
Lisasime vildikatega kaanele veel jõulule iseloomulikku ilu ja sära ja oligi valmis. Raputad-raputad ja naudid. Mõnele võib ikka täitsa uinutavalt mõjuda - tik-tak, tik-tak, norrrr. Head jõulupuhkust, me päkapikud!
Siis hakkasime jõulutunnet purki panema - kõigepealt külm ilm ja jääpallida ja jääpurikad - neid tegime hõbepaberist. Siis tuli mängu plastiliin. Esmalt tükike valget, nagu lumi. Me tegime sellest pannkoogi (piip, piip, lapikuks). Sinna sisse peitsime 1 ümmarguse mustika (sinine plastiliin). Nüüd peitsime mustika ära (keerasime pannkoogi nagu pelmeeni kokku) ja hakkasime jälle mustikat üles otsima - ossa, milline sinise-valge siiruviiruline plastiliin tuli välja. Seda hakkasime siis purgile paitama - osavamad panid purgi siseseintele, osad väljapoole. Piip plastiliin kinni ja siis pai, pai, laiali. Nüüd siis paitasime kuused ka ja mõne päkapiku ka. Meil siin juhtus, et üks päkapikk läks kuuse otsa peitu:)
Siis panime jääpurikad ja pallid purki. Siis lisasime jõuluküünlad (sädelevad tähekesed), punased ja sinised. Nüüd hakkasime purki veega täitma - lusikaga topsist purki nii, et peaaegu täis. Lõpuks lisaisme pipetiga veel õli (beebiõli). Nüüd oli täiesti maksimaalne jõulutunne - jää, lumi, jõulukuused, päkapikud, jõulutuled - juba purki pandud. Kiiresti kaas peale.
Lisasime vildikatega kaanele veel jõulule iseloomulikku ilu ja sära ja oligi valmis. Raputad-raputad ja naudid. Mõnele võib ikka täitsa uinutavalt mõjuda - tik-tak, tik-tak, norrrr. Head jõulupuhkust, me päkapikud!
_block.jpg)
Lisa kommentaar