Fooilum
Sõrmed tööle, sõrmed tööle, oli fooliumi-tunni hüüe. Laulsime-mängisime ühe sõrmemängu, nö tegime sõrmed hästi soojaks ja siis läks lahti!
Otsisime suurest sinisest, ei - punasest, ei - ikka KOLLASEST kastist käsikaudu fooliumisse mässitud pakikesi (mõni piilus läbi augu kasti sisse ka!). Ja siis harutasime ja harutasime ja harutasime - nagu jõulud peaaegu! Küll tuli fooliumi seest ikka huvitavaid vidinaid välja! Kui kast tühi, siis mängisime fooliumiga niisama - rebisime, rullisime ussikesi ja pallikesi, peitsime pisikesi figuure uuesti fooliumi sisse ja siis päästsime jälle välja. Ilusamad fooliumi-ussikesed ja -pallikesed ja -tükikesed panime paberile ja teipisime need sinna hästi kinni. Teipi oli mõnus rebida ja kleepida ja see kleepus küll absoluutselt igale poole. Isegi nina otsa! Paharet selline! Kui kõik vajalik paberi peale teibitud, panime pildi suure fooliumi alla peitu ja hakkasime sõrmedega siluma ja vajutama, nii et peidusolevate ussikeste ja pallikeste kontuurid esile tõusid - tekkis ruumiline fooliumipilt, mille lõpuks ära värvisime. Veidi pintsliga ja veidi tembeldasime korgiga.
Suuremad lapsed joonistasid oma soovitud pildi kõigepealt paberile, siis katsid jooned kuuma liimiga. Kui liim jahtunud, peitsime pildi fooliumi alla ja sõitsime tasakesi mööda liimijooni näpuna, nii et pilt ilmus justkui võluväel fooliumi pinnale. Seejärel katsime need jooned musta värviga ja lõpuks värvisime kogu pildi, lisades ka tausta.
Lisa kommentaar