No esiteks süüa, eks. Ka need lapsed, kes üldse makarone ei söö, sõid tunnis spagette ja need lapsed, kes ÜLDSE MITTE MIDAGI ei söö, sõid ka tunnis spagette. Ja see ei lugenud üldse, kas kõht oli täis või tühi.

Siis sai spagette loopida, palliks kokku pigistada ja käte küljest lahti raputada, sest uhh! kole kleepuvad olid! Kui kleepuvad spagetid juba jube tüütuks muutusid, lisasime pipetiga vähehaaval vett ja - palun väga! - saime vägagi libedad spagetid! Neid libedikke asusime nüüd pulga abil topsikutesse tõstma. Jube keeruline oli!

Seejärel püüdsime spagette uuesti palliks panna, aga libedast peast ei õnnestunud kuidagi! Lohutuseks hakkasime spagette kääridega lõikama ka käte vahel katki rebima. Lõpuks sai pikkadest spagettidest ainult spagetijupi puder.

Spagetipudru värvisime ilusaks punaseks, kollaseks ja siniseks ja kõiki muid toone, mida nende kolme värvi kokkusegamisel saab.

Küll on hea, et kõhud juba täis olid söödud, sest see kirjumirju värviline spagetiroog tundus kohe eriti isuäratav.