Kõigepealt proovisime, kuidas need ussikesed aukudest läbi poevad, kasutasime ussikesteks karvast traati (lihtsam) ja nöörijuppi (keerulisem). Ussid pugesid õunakese aukudest muudkui sisse ja välja. Nööriussid harutasime pärast õuna seest lahti ka, see oli isegi keerulisem tegevus!

Seejärel kühveldasime piisavalt mulda topsi ja tõstsime sedas sealt siis kandikule. Et muld mõnus ja niiske oleks, tuli sõbraks kliister. No küll sai mõnus läga! Sellega andis mängida ikka jupp aega. Mulla sisse pugesid peitu igasugu nööriussid, kellele sai mõnusaid koopaid ehitada.

Lõpuks kühveldasime mulla paberile ja mängisime ussikestega paberi peal. Juurde tulid ka värvilised krepp-paberi ussid ja spageti-ussid, mida sai mõnusalt krõks! ja krõks! päris pisikesteks ussikesteks murda.

Mängisime erinevate tekstuuridega: muld, kliister, karvatraat, nöörid, spagetid. Katsusime, kompasime, tajusime. Ka need lapsed, kes tavaliselt käsi määrida ei taha, said kõik sõrmed mullaseks!

Kokku sai üks väga kevadine ussipilt.