Kuulsime ka uudist, et Haljaperes ka kummitab. Võtsime siis julguse kokku ja läksime kontoriruumi ukse taha. Ukse küljes oli hirmusõudne uksekell, kust kostsid hauatagused hääled.

Uks avanes suure kriuksuga ja toas oli pimedus. Kui silmad veidi harjusid, siis märkasime, et lae all hõljuski valge kummitus. Kui keegi teda ei kartnudki. Kõik kogunesid hoopis nõialambi juurde, mille sees olid elektrisähvatused. Igaüks sai näpuga puutuda ja midagi soovida.

Kuna see vaimude ja kollide aeg ning pimeda novembri algus on väga maagiline aeg, tegi Kudrun meisterdajatele ühe mustkunstietenduse, kus oli lausa uskumatuid trikke: ilmumised ja kadumised, munade ja linnukese ilmunine kaabust!

Pärast meeleolukat etendust asusime enda kolli meisterdama. Musta paberi peale tegime valgete kriitidega piirjooned ette ja liimisime sinna sisse pehmeid vatitupse ja musta ning valget krepp- paberit. Kummitus tuli pehme ja ruumiline. Lõpus lisasime paar musta
ämblikut ja kinnitasime kummitusele nööri külge, et ta saaks hõljuda.

Suuremad lapsed said mängida liimi ja värviga. Jogurtitopsi kaane sisse valasime PVA liimi ning tilgutasime sinna sisse musta värvi. Värvi ajasime puutikuga laiali, et oleks ämblikuvõrgu moodi. Võrgu sisse puistasime ka paar musta ämblikut. Sai nunnu.